2011 on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Aasta kätkeb üritusi, mis suurendavad vabatahtlike osa ja tähtsust, annavad kogemusi ja keskenduvad vabatahtliku tegevuse tulevikule.
Vabatahtlikku tööd tuleb turgutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabatahtlike tegevus on aasta-aastalt hoogu sisse saanud ka Järvamaal. Alates 1. septembrist tegutseb Paide kogukonnakeskuses (Tallinna 11) Järvamaa Vabatahtlike Keskus (JVK).
See on projektipõhine algatus, mis kestab Kodanikuühiskonna sihtkapitali rahatoel kuni 2011. aasta mai lõpuni ja jätkub seejärel loodetavasti iseseisvalt.
Vabatahtlikku
tööd näitavad talgud
Samasugused vabatahtlikku tööd koordineerivad keskused on asutatud veel Pärnumaale, Läänemaale, Viljandimaale ja Jõgevamaale.
Juba varem on üle-eestiliselt tegutsenud Vabatahtlike Arenduse Tegevuskeskus (www.vabatahtlikud.ee, kus ka JVK-l on väike nurgake), mis võib nüüd kujuneda maakonnakeskuste katusorganisatsiooniks.
JVK pole praegu eraldi organisatsioon, vaid Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühenduse üks tegevussuund, mille loomisel on olnud palju abi Järvamaa arenduskeskusest ja mis põhineb kokkuleppele mitme Järvamaa MTÜdega.
Paide SRIK on asutatud kodanikualgatuse korras, ent seda rahastab olulisel määral Paide linnavalitsus.
Kes üldse on vabatahtlikud ja mis on JVK eesmärk? Eks me kõik käi tööl enamasti ikka vabatahtlikult, samamoodi vabatahtlikult tegeleme oma kodu ja hobidega.
Ent kodanikuühiskonna koostamisel arengukava määratleb vabatahtlikku tööd selliselt: «Vabatahtlik tegevus põhineb inimeste vabal tahtel ja omaalgatusel osalemaks kogukonna tegevuses ilma selle eest rahalist tasu saamata».
Seega on tegemist tegevusega (mitte näiteks annetamisega) ja seejuures tasuta kogukonna heaks töötamisega.
Uuringud näitavad, et Eestis on vabatahtlike osa lausa 47 protsenti. Tegelikult on enamik nn kolmanda sektori aktiivseid inimesi (MTÜde juhid, kaasaaitajad) vabatahtlikud. Taaselustunud talgutavagi on üks hea näide vabatahtlikust tegevusest.
Vabatahtlik töö peidab endas suuri varusid, millega on võimalik paljutki kogukonna heaks ära teha, ilma et selleks tuleks kulutada asjatult raha.
Sellest ei tule aru saada nii, et inimestele palga maksmise asemel tuleb neid kuidagi tasuta tööle meelitada ja sel moel lihtsalt kellegi kulul elada.
Vastupidi: raha säästes me kergendame kõigi koormat, sest selle jagu tuleb vähem raha ju meie taskust korjata, mis omakorda teeb elu meile kõigile taskukohasemaks.
Kui ühiskonnas on inimesi, kes tunnevad, et nad on põhitöö kõrvalt suutelised hea meelega panustama tasuta töösse kogukonna heaks, siis just seda võimekust tuleks tõhusamalt suunata, nii et tulemus on hea nii osalejatele kui ka kogukonnale.
Peale selle peitub vabatahtlikus töös lisaväärtusi: uute oskuste ja kogemuste omandamine (mis võivad tulla kasuks ka tööturul või ettevõtluses), uute kontaktide loomine, koguni oma CV täiendamine, rääkimata ühistööst saadavast heast tujust.
Kindlasti tugevdab kodanikualgatusel põhinev tegevus demokraatlikku ühiskonda, muutes selle elujõulisemaks ja iseseisvamaks.
Enne töö, siis P.A.I-d
Muidugi ei saa võtta eesmärgiks, et kõik peaksid olema (kas või aeg-ajalt) vabatahtlikud, kampaania oleks mõttetu.
Kuigi uuringute järgi pole enamik vabatahtlikus töös mitteosalenutest leidnud selleks lihtsalt aega (46%), mille suhtes ei saa ilmselt eriti midagi ära teha, on järgmised põhjused: pole selle peale mõelnud (23%), ei tea, kus saab vabatahtlikuna panustada (20%) või pole leidnud võimalusi, mis huvi pakuksid (14%). Seepärast on vabatahtlike keskusel selge eesmärk selgitada, kes üldse on vabatahtlikud, mida head nad ära teevad, kus nad võivad leida rakendust.
JVK esmasiht ongi teha teavitustööd, aga ka koordineerida vabatahtlike tegevust: luua ülevaade (andmebaas) inimestest, kes on nõus vabatahtlikku tööd tegema, ükskõik kas alaliselt või üksikettevõtmiste kaudu; anda ülevaade neist kogukonna heaks töötavatest ühendustest, kes suudaksid pakkuda vabatahtlikele huvitavat ja kogukonnale olulist tööd; tagada nn paberimajanduse toimimine (vabatahtliku pass, vabatahtliku leping).
Peale selle on oluline, et vabatahtlike rakendus oleks osapooltele meeldiv ja tasutoov. Seejuures püüame pakkuda vabatahtlikele kohe just praktilist tegevust.
Kord kuus korraldame ühes Järvamaa omavalitsuses nn koolitustalgu päeva, kus õpetame selgeks mingi uue kasuliku oskuse, samas teeme kohalikule kogukonnale kasulikku tööd.
Päeva lõpus on talgulaud ja väike vabatahtliku töö tutvustus, samas tahame saada ülevaadet kohalikest vabatahtlikest ja ühendustest, kes võiksid neile rakendust pakkuda.
Esimene talgupäev on 9. oktoobril kell 11–16 Paide kogukonnakeskuses, aga järgmine juba 23. oktoobril Järva-Jaanis.
JVK üks eripära on, et ta kasutab vabatahtlike motiveerimiseks nn kogukondlikku maksevahendit P.A.I-d, mis juba on Paide kogukonnakeskuses käibel.
P.A.I. käibele kaasaaitamine on üks viis, kuidas näiteks omavalitsused saaksid JVK projekti toetada ilma sellesse otseselt raha panemata.
Et P.A.I. olemusest ja eesmärkidest paremini aru saada, võib tulla JVK koolitustalgutele ja näha, kuidas süsteem juba praegu toimib.
Aga nagu öeldud – peale üksikettevõtmiste, nagu talgud on, püüab JVK pakkuda ka alalisemat laadi vabatahtlikku tööd mõne vabaühenduse juures.
Andmebaasi loomine võtab veidi aega, ent juba praegu on Paide kogukonnakeskusel pakkuda huvitunuile väga erinevat laadi vabatahtlikku tööd.
Osaleda saab Paide SRIKi tegevustes (ennistuskoolituste korraldamine, näidistoa ehitamine, tegevuse tutvustamine), samuti kunstiklubi, käsitöökeskuse, welopargi või ka sellesama JVK tegevustes. Mõtteid on rohkemgi.
Vabatahtliku töö korraldamine võib osutuda üheks vahendiks, kuidas tugevdada kohalikku kogukonda ja teha seda senisest oluliselt elujõulisemaks. JVK on avatud Tallinna 11s kolmapäevast reedeni kella 10st 15ni. Meiega saab võtta ühendust ka meilitsi aadressil: jarva@vabatahtlikud.ee või telefonitsi 5592 5853 (Argo Loo).
Ootame lihtsalt külla, aga ka koostööle nii eraisikuid kui ka ühendusi, samuti omavalitsusi, sest vabatahtlikku tööd saab teha tavaliselt just avalike teenuste valdkonnas.
Rainer Eidemiller
Järvamaa Vabatahtlike Keskuse projektijuht