Batuuditraumasid jagub igasse päeva

Birgit Itse
, Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh

Järvamaa haiglas ei möödu päevagi, mil erakorralise meditsiini osakonda ei pöörduks mõni batuudil kannatada saanud laps.

Kareda külas elav perekond Kons ostis koduõue batuudi mai lõpus. Pereema Merly täpsustas, et varasemad seitse aastat hüppasid pere kaks vanemat last tuttava batuudil.

Konsidel on reegel, et batuut on ainult hüppamiseks – mürada ega üksteist taga ajada sellel ei tohi. «Siis peavad nad ära tulema,» ütles Merly Kons. Samuti ei tohi korraga batuudil hüpata väga erinevas kaalus lapsed ega laps ja täiskasvanu koos. «Kui täiskasvanu koos lapsega hüppab, peab ta nõrgemalt hüppama, muidu võib laps viga saada,» teadis ta rääkida.

Järvamaa haigla ravijuht Tiiu Aule nentis, et Järvamaa haiglas ei möödu päevagi, mil nad batuudil kannatada saanud lapsele esmaabi andma ei pea. Aule kinnitusel on jalgratastelt ja muude kukkumiste kõrval batuudiõnnetused levinuim laste suvetraumade põhjus. Arstide kogemust mööda on suhteliselt sagedased ka laste omavahelised kokkupõrked batuudil, mille tagajärjeks on põrutused või muud kergemad vigastused. Samuti võib laps viga saada siis, kui teine laps talle peale kukub. Põhiliselt saavad kannatada liigesed. «Teisipäeval vajas erakorralist abi laps, kellel sai vigastada küünarliiges, kui teine laps kogemata sinna peale astus,» tõi ta näite.

Kõige sagedasemad on Aule andmeil hüppeliigesevigastused, enamasti venitused, aga on olnud ka luumurde. «Sidemete venituse korral tuleb jalale kaks nädalat rahu anda, luumurruga on jalg neli nädalat kipsis ja siis tuleb see uuesti liikuma võimelda,» selgitas Aule.

Aule teada on ette tulnud ka lülisambavigastusi. «See juhtus, kui kaitsevõrguta batuudil hüpates kukuti batuudi kõrvale maha,» täpsustas ta.

Lülisambapõrutuse diagnoosi sai ka suvel enne kooliminekut nüüdseks 11aastane Paide tüdruk, kelle jaoks  kokkupõrge vennaga koduaia batuudil lõppes nii õnnetult, et tüdruk pidi nädalaid kandma kaelatuge.

Tänu kaitsevõrgule jäid mõlemad lapsed batuudile, kuid kokkupõrge oli nii tõsine, et kleenuke tüdruk sai diagnoosiks lülisamba põrutuse, mis välistas nädalaiks ka jooksmise, müramise ja loomulikult batuudihüpped.

Merly Kons rõõmustab, et seitsme aastaga pole nende pere lastega batuudil õnnetusi juhtunud, ka kodusel batuudil mitte, kus kaitsevõrk puudub. «Võib-olla mõni peab meid hoolimatuteks vanemateks, aga me soovime, et lapsed õpiksid ohtu tajuma ja end ise hoidma,» põhjendas ta võrgu puudumist. Ka tema tutvusringkonnas pole batuutidel hüpates suuremaid õnnetusi juhtunud, talle meenub vaid üks välja väänatud jalaga laps.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles