Kui vana on vana pärast Männikjärve rabas käiku

Marika Rajamäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti Jõgevamaa-Tartumaa regiooni keskkonnahariduse septsialisti Maarika Männili meelest peaksime olema õnnelikud, et saame osa sellisest ilust, mis praegu Männikjärve rabast vastu vaatab. Tema on. Nagu sellegi üle, et novembris avatakse uus laudtee ja vaatetorn.
Keskkonnaameti Jõgevamaa-Tartumaa regiooni keskkonnahariduse septsialisti Maarika Männili meelest peaksime olema õnnelikud, et saame osa sellisest ilust, mis praegu Männikjärve rabast vastu vaatab. Tema on. Nagu sellegi üle, et novembris avatakse uus laudtee ja vaatetorn. Foto: Marika Rajamäe

Pimestav päike tõuseb uduhärmas põllu kohale. Neli miinuskraadi langetab puudelt värvilisi lehti, joonistab laukajääle mustreid. Karge õhk ergutab meeli. Oktoobri keskpaik – härmarahuaeg.

Oleme sellisel hommikul Paidest Toomale teel Maarika Männiliga, kes on Endla looduskeskuses keskkonnaameti Jõgevamaa-Tartumaa regiooni keskkonnahariduse spetsialist.

Teeb koolilastele õppeprogramme, teavitab täiskasvanuid. Elukutselt bioloog, olnud 19 aastat Paide koolis tunnustatud bioloogia ja loodusõpetuse õpetaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles