Turva- ja ensekaitsetoodete müük püsib tõusuteel ja erinevaid vahendeid ostetakse siit kaasa ka lähiriikidesse. Hooti ülespoole minevaid müüginumbreid ei seostata üldjuhul muu maailma ärevate sündmustega.
Enesekaitsevahendite müüki kasvatavad kohalikud «kurikamehed»
4. jaanuar 2016, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Jahipaun juhataja Hanno Kirikal kinnitas, et lihtsamate enesekaitsevahendite müük pole üldjuhul seotud väljaspoolt Eestit toimuvate sündmustega. «Kui siinsamas Eestis toimub rünnak mõne inimese vastu, siis on tunnetatav, et enesekaitsegeelide ja -gaaside (pipragaas ja -geel) müük pisut tõuseb. Need on ka ainsad tõhusad abivahendid hullunud loomade ja inimeste taltsutamisest,» selgitas ta. «Üldiselt on selliste vahendite müük siiski aasta läbi stabiilne.»
Tulirelvade müügi osakaal enese või oma vara kaitseks pole Jahipauna näitel mingil kombel tõusnud. Eestlane on rahuliku loomuga ning tulirelva poole Kirkali sõnul ta üldjuhul ei vaata. Viimastel aastatel on kasvanud vaid laskesportlaste osakaal.
Turvatooteid müüva Safefactor OÜ üks omanikest Andrus Mõttus soovitas enesekaitsepihustite valimisel vaadata erinevate võimalustega turvaballooni (29,90 eurot) poole. «Sellise turvaballooni päästik on kaheastmeline. Nõrgemalt vajutades tekitab see heli, tugevamalt vajutades aktiveerub erinevaid toimeaineid (punane värvaine, UV-värv, sool) pihustav pihusti,» selgitas ta. «Teisisõnu tekitab selline vahend nii heli kui pimestab ja märgistab ründaja.»
Müügil on ka helialarm (19,90), millest kostub nupule vajutamisel hädas oleva naise kisa. See toode on väljatöötatud sellel põhjusel, et kui ohuolukorras jääb füsioloogiline motoorika alles, siis hääle võib kaduda vaid puhtalt hirmust," põhjendas Mõttus selle toote vajalikkust.
Ka Mõttus kinnitas, et iga suurem meediakajastus mõne kohaliku rünnaku puhul on suurendanud nende e-poes turvaballoonide müüki. «Eesti mõistes me räägime kümnetest kuni sadadest balloonidest kuus. Oleme sama toodet müünud ka eestlastele Soome ning nende põhjenduseks on olnud turvatunde vähenemine, teatud tüüpi immigrantide poolt tulenev vaenulikkus,» avaldas ta.
Internetipoes militaarvarustuse kõrval enesekaitsegaase ja taktikalisi pastakaid (40) müüv TacGear OÜ ettevõtte omanik Ero Kukk selgitas, et taktikalised pastakad on mitme funktsionaalsusega. Neid saab kasutada kirjutamiseks, nagu tavalisi pastakaid ja ka enesekaitseks. «Pastakas on valmistatud tugevast lennuki alumiiniumist, mis on väga vastupidav löökidele ja murdmistele. Oskaja kasutaja käes on see pastakas tõhus enesekaitserelv, kuna saab kasutada käelukkude ja valupunktide aktiveerimiseks,» täpsustas ta.
Pipragaaside (ballooni sisu võib väljuda nii joa, geeli, aurukoonuse, udusarnase pilve kui vahuna) juures on tähtsaimaks komponendiks on punase pipra toimeainete kontsentratsioon. See määrab gaasi tõhususe.
Vältimaks hilisemaid ootamatusi, tasuks gaasi ostmise järgselt esmalt teha uks proovivajutus.
Pipragaaside ost alati on suurem sügiseti ja kevadeti. «Sügisel läheb kiiremini pimedaks, kuid inimestel on vaja liikuda ning tunda end turvalisemalt. Kevadeti on põhirõhk sportlastel, kes kasutavad rohkem pipragaasi ründavate loomade vastu,» selgitas Kukk. «Eks ajakirjandus ka mõjutab tugevalt pipragaaside ostu, kui lehes on jutt miskitest rünnakutest ning nüüd ka pagulastest. Paljud soomlased ja rootslased on ostnud enda elukoha riiki läbi oma Eesti tuttavate pipragaasi.»
Taktikalisi pastakate müük on TacGearil stabiilne, sest eestlaste seas on selline vahend ja selle kasutusomadused endiselt suhteliselt tundmatud.
Jahipauna poolt müüdavate enesekaitsevahendite hind jääb 5 ja 20 euro vahele. Tootjapoolt antud säilivusajaks on 5 aastat. «Tegelikult on nii, et kui korra toodet juba kasutada, siis mõistlik oleks hiljem uus osta. Stressiolukorra ei pruugi inimene mäletada, kas ja kui palju vahendit kasutas,» õpetas Kirkal.
Enesekaitsevahend võib inimesele juurde anda teatud määral enesekindlust ja kasvatada turvatunnet, kuid Hanno Kirkali soovituseks oli pigem vältida ohtlikke piirkondi. «Pätt on üldjuhul paremini ette valmistunud ja rünne võib tulla ootamatult,» nentis ta.
Ero Kukk rõhutas samuti, et kui käituda õigesti, on paljud hädaolukorrad välditavad. Tähtis on näha, kuulata ja teada, mis toimub ümbruskonnas. Olla valmis võimalikuks ründeks pimedamatel tänavatel. «Tuleks kuulata ja jälgida kahtlasi inimesi, kes liiguvad samas suunas ja trajektooriga nagu te ise,» õpetas ta. «Ohuolukorrad võivad olla koduukse avamine, samuti ka autoukse avamine ja sisenemine- nendel hetkedel tavaliselt on kogu tähelepanu suunatud ukse avamisele.»
Kui pole pipragaasi, aitab hädaolukorra puhul ka appihüüd. Ründe tõrjumiseks tuleks kasutada kõikvõimalikke vahendeid, olgu selleks kasvõi taskulamp (pimedal ajal ründaja pimestamiseks) või võtmekimp. «Enesekaitsevahendeid on õigustatud kasutada hädakaitse korral. Hädakaitses toimepandud tegu, muuhulgas ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu, kui ei ületata hädakaitsepiire. Hädakaitse piiride ületamine on ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. Tõrjuda tuleb samamoodi kui rünnatakse, enamvähem samade vahenditega,» ütles Ero Kukk.
Mitmes Euroopa riigis, näiteks paljudele eestlastele tööd andvates Soomes-Rootsis, pole pipragaas vabalt müügis, vaid vastavate vahendite ostmiseks tuleb taotleda luba.