Sarvekandjad püsivad küttide silmis hinnas

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eelmise aasta viimasel kuul Järvamaa jahindusklubis olnud põdrasarvede mõõtmisel selgus kümme medaliväärilist trofeed. Kurta pole põhjust, kuid eelmistel aastatel on saak olnud uhkemgi.

Järvamaa jahindusklubi juhatuse esimees Arvi Luuk hindas põdrasarvede saagi Järvamaa kohta heaks. «Kui hindajate käest oli läbi käinud 79 sarve, oli välja tulnud juba kaks hõbeda- ja kaheksa pronksiväärilist trofeed,» täpsustas ta.

Luuk lisas, et kõige uhkemate sarvedega põder lasti Koigi jahtkonnas (293 punkti), teisel kohal on Jäneda (282) ja kolmandal kohal Koeru jahtkonna trofee (272).

Ulukiseireekspert Jüri Tõnisson ütles, et sarvede mõõtmine käib kindla juhendi järgi, sest andmed peavad hiljem olema võrdluskõlblikud. «Põdra­sarved võivad oma kujult ja suuruselt olla hästi varieeruvad ja nende hindamine on inimeste huvi, ega põdrad sarvi mõõda ega punktisummat esita,» lausus ta.

Tõnissoni selgitusel on põdrasarvede puhul olulisim, millise mulje pull tervikuna teisele põdrale või põdralehmale jätab. «Kes on tugevam, sel on eelis jätta endast maha rohkem järglasi. Sarvede suurus sõltub põdra tervisest ja populatsiooni tihedusest,» ütles ta.

Tõnisson rõhutas, et oluline on vaadata, kui suured sarved on erinevas vanuses põdrapullidel. «Nii-öelda medalisarved jõuavad hiljem näitustele, kuid meie asi hindajatena on läbi uurida kõik esitatud sarved, teha järeldusi ja võrrelda erinevate aastate tulemusi,» selgitas ta.

Tõnissoni meelest võis juba ette arvata, et pehmed talved on loomadele sobinud, ja kuigi esitatud sarvi oli seinast seina, siis väga kehvad tänavused sarved ei ole. «Üle Eesti on medaliväärilisi sarvi olnud päris palju, kuid eks maakondlikke erisusi ole ka palju,» lisas ta.

Ulukiseireekspert Jüri Tõnisson tõi näiteks Ida-Virumaa, kus on ohtralt tugevaid põtru. «Inimene valib põtra omamoodi ja kiskjad omamoodi. «Kummaski on teatud juhuslikkuse komponent sees, kuid eks kiskjatel ole kergem kätte saada ikka nõrgemat põtra, kuid talvel karjana koos tegutsedes võivad nad maha murda ka suurema looma,» selgitas ta. «Noori põtru on palju, kuid ka nende suremus on suurem. Vähestel põtradel õnnestub elada üle kümne aasta.»

Kõrvemaa jahtkonnal oli põdrajahihooajal luba küttida 25 põtra. See norm sai täis. «Oleme lasknud rohkemgi, kuid et põtru jäi väheks, lõpetasime jahi ära,» ütles jahtkonna esimees Vello Noorveli. «Tänavu lasksime kaheksa pulli ja lehma ning üheksa vasikat.»

Auhinnaväärilisi trofeesid Kõrvemaa jahtkonna jahimehed ei saanud. Noorveli selgitas, et nad küttisid väiksemaid põtru. Seda selle pärast, et hiljem liiguks metsades rohkem medalivääriliste sarvedega isendeid.

Viimaste aastate pehmed ja lumevaesed talved pole Noorveli hinnangul põtrade arvukust eriti mõjutanud. «Leebemad talved avaldavad rohkem mõju kitsedele ja metssigadele. Kolm aastat tagasi suri talviti ju peaaegu kaks kolmandikku kitsedest,» meenutas ta.  

Mida vähem stressi, seda uhkemaid sarvi põder kanda võib, kuid mitte ainult. Jüri Tõnissoni ütlust mööda on olulised ka teised asjaolud, näiteks looma pärilikkus. «Tugev vasikas on kogu oma hilisema elu ka tugevam ja tervem põder, kes annab tugevamaid järglasi ja võib kanda tugevaid sarvi,» lausus ta.

Vello Noorveli kinnitas, et põder on jahimeeste seas endiselt prestiižne loom, keda küttida.

Tõnisson lisas, et eelmistel aastatel on Järvamaal mõõtmisele toodud ka kuldmedaliväärilisi sarvi. Arvi Luuk teadis öelda, et senistel mõõtmistel on Eestis välja tulnud kuus kuldmedali saanud sarvepaari.

Mõõtmispäeva lõpuks selgus, et Paides käis ekspertide käest läbi 309 põdrasarve või lõualuud. Medalile hinnatud sarvede arv jäi kümne peale. Põdrapulle võis lastud loomade seas olla 90 ringis. Luuk lisas, et täpsemad andmed selguvad 10. jaanuariks.

15. septembril alanud põdrajahihooaeg lõppes 15. detsembril. Paides oli Järvamaa juba teine sarvede mõõtmise päev, millega sai läbi suurem üle-eestiline mõõtmisring.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles