Jahimehed nägid haruldast kiskjat

Birgit Itse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinlane Lauri Tammik pildistas ahmi 2015. aasta suvel Soomes Viiksimos, mis asub Helsingist ligi 600 kilomeetri kaugusel. «Teda tuli ikka varitseda, panin sööda välja ja selle peale tuli,» ütles ta.
Tallinlane Lauri Tammik pildistas ahmi 2015. aasta suvel Soomes Viiksimos, mis asub Helsingist ligi 600 kilomeetri kaugusel. «Teda tuli ikka varitseda, panin sööda välja ja selle peale tuli,» ütles ta. Foto: Lauri Tammik

Viimasel kahel aastal on jahimehed Endla looduskaitseala ümbruses näinud looma, kes nende veendumuse järgi on ahm. Kaljukassile viitavat ka jäljed lumel ja tapatööd väiksemate koduloomade kallal.

Santovi külas veiseid kasvatav Jüri Ilves sõnas, et juttu sealkandis ringi liikuvast ahmist ehk kaljukassist usuvad vähesed, aga neid, kes on teda või tema jälgi oma silmaga näinud, on peale tema teisigi.

Ilvese teada on hüplevalt edasi liikuvat looma oma silmaga näinud vähemalt kolm inimest. «Eks nägijaid või olla rohkemgi, aga kes ei tea, ajavad kähriku või mägraga segamini,» ütles ta.

Ilves on näinud nii ahmi jälgi kui ka looma ennast. Endla looduskaitseala poolt tulnud kaljukass uudistanud veiste aia juures sellal, kui Ilves veiseid ajas. Selles, et tegemist on just ahmiga, aitas kogenud jahimehel muu hulgas veenduda internetist nähtud pildi- ja videomaterjal.

Ka Preedis elav kogenud jahimees Heiti Vaiksoo on veendunud, et loom, keda ta selgel suvepäeval metsavahelisel külateel auto eest 30 meetri kauguselt mööda kalpsamas nägi, oli ahm. «Liikudes on ahmi tagaosa kõrgem kui kährikul ja mäkra pole meil siin üldse,» ütles ta.

Eakas Vaiksoo lisas, et looma on näinud ka tema abikaasa, seega on nende pere näinud kaljukassi koduümbruses kahel korral.

Koeru kandis liikuvast ahmist Ilvese teada pilte pole, küll aga on tal ette näidata talvised jäljed Põltsamaa jõel.

Jäljepildid üle vaadanud keskkonnateabe keskuse eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil ütles, et jäljed võivad ahmi omad olla küll, aga nende piltide põhjal on seda raske kindlalt väita, sest puudub võrdlusskaala. «Ahmi tagumine käpajälg peaks olema rohkem kui 15 sentimeetri pikkune, kui on kümne sentimeetri ringis, siis need on mägra jäljed,» hindas ta.

Jüri Ilvese kogemust mööda pole looduse sanitariks peetav kaljukass sugugi süütu loomake, ta on veendunud, et tema kahe vasika hukkumise põhjus on ahm, aga kahtlusi on ka teiste rünnete kohta. «Kahekuuse vasika sõi ära niimoodi, et ainult selgroog oli alles,» lisas ta.

Ilves teadis öelda, et ahm on võimeline ka huntidelt toidu käest võtma. «Eks nälg pane teda nii käituma,» sõnas ta.

See, et palju liikuvat ahmi just sealkandis korduvalt nähtud on, viitab Ilvese hinnangul jätkuvale toiduhulgale.

Peep Männil märkis, et ahmi asumine Kesk-Eestisse on küllaltki ebatõenäoline, sest tema lõunapoolseim looduslik asupaik jääb Eestist vähemalt 500 kilomeetri kaugusele.

Samas ütles Männil, et välistada seda siiski ei saa, sest toitu otsides võib erakuna elada eelistav ahm läbida sadu kilomeetreid. «Viimase 30 aasta jooksul pole ametlikku kinnitust leidnud ükski ahmikahtlus, ka Saaremaal leitud jäljed osutusid mägra omadeks,» sõnas ta.

Samas erineb mägra ja kähriku eluviis kaljukassi omast oluliselt. Igal juhul sooviks Männil värsked jäljed  üle vaadata. «Põnev leid oleks see igal juhul,» sõnas ta.

Vikipeedia andmeil võib kärplaste sugukonda kuuluva kiskja individuaalterritoorium olla isegi 1500–2000 ruutkilomeetrit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles