Teisipäeva hommikul koitis viimaks see päev, mil kaitsevägi asus koos tsiviilfirmaga TREV-2 lahti võtma Särevere vana maanteesilda. Sellega oli hõivatud ligi 20 meest ja kümmekond ühikut tehnikat.
Särevere sild alistus lammutajate tahtele raskelt
21. jaanuar 2016, 07:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehed lõikasid, saagisid, puurisid ja purustasid. Poleks saanud öelda, et vana sild ja selle T-kujulised betoontalad oleksid alistunud lammutajate tahtele kergelt, kuid lõpuks oli esimene tala lahti ja kraana abil treilerile tõstetud. Hulk talasid jäi oma järge ootama.
Kaitseväe pioneeripataljoni tehnikarühma ülem nooremleitnent Ergo Sildmets ütles, et sild võetakse lahti ja talad sõidutatakse Tapale vaheladustusse. «Hiljem viiakse silla detailid lõhkamispraktikaks keskpolügoonile,» lisas ta.
Silla osiseid pidas Sildmets pioneeride lõhkamispraktikas oluliseks. «Sellise spetsiifilise armatuursõrestikuga betoontalasid pole meile varem lõhkamisteks tarnitud. Soovime katsetada kaitseväes kasutusel olevate sillahävituslaengute võimekust nimetatud materjalide purustamisel,» selgitas ta.
Maanteeameti Ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi on öelnud, et kui kaitseväelased on sillast üle käinud, siis kõik, mis üle jääb, läheb keskkonnaagentuuri käsutusse. «Keskkonnaagentuuril on plaan silla sammaste külge oma aparatuur kinnitada, et teha kõikvõimalikke vooluhulkade mõõtmisi,» teadis ta lisada. «Kõik, mis lõppkasutuseks vajalik ei ole, lammutatakse.»
Oktoobri keskel kirjutas Järva Teataja Särevere vanast maanteesillast, mille saatus pole kuigi roosiline. Esmalt katsetasid Tallinna tehnikaülikooli teedeehituse instituudi ja Tallinna tehnikakõrgkooli teadlased silla kandevõimet kuni 290tonnise rauakoormaga.
Katsetööde juht, Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna dekaan Siim Idnurm on toona Järva Teatajale selgitanud, et katse eesmärk oli uurida, kas 45 aastat vana silla puhul tekib koormuse all projektis ettenähtust suuremat läbivajumist või mitte.
Särevere vana sild ehitati omal ajal kandma kuni 80tonnist koormust, mis oli nõukogudeaegsete normide raskeim.
Särevere-suguseid sildu on Eestis käigus päris palju ning Siim Idnurm lootis, et analoogiate ülekandmise kaudu saab teha järeldusi ka teiste vanade sildade piirkandevõime kohta. «Võib-olla ei peagi kohe vanu sildu lammutama või ümber ehitama, vaid võib teatud aja leppida ka nende senise kandevõimega,» pakkus ta.