Jaanus Marrandi
riigikogu maaelukomisjoni liige, sotsiaaldemokraat
Madalam käibemaks toob odavama toidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste kuude toiduainete hinnatõusud on teinud paljude inimeste meeled mõruks. Paraku pole loota, et jõulumelus ja uue aasta saabudes võiksid tulla ka odavamad hinnad. Vastupidi, hinnad tõusevad ega aita selle vastu ka kramplikud kinnitused, et euro hindu ei tõsta.
Peaminister on öelnud, et hinnatõusus on süüdi põllumehed, kes toiduaineid ekspordivad.
Rahandusminister kiirustas kinnitama, et hinnatõusu põhjused on väljaspool Eestit ja riigil üleüldse polevat võimalik mitte midagi selle pidurdamiseks ette võtta.
Mõlemad ministrid esitavad veendunult omi reformierakondlikke dogmasid, mis aga pole tegelikkuses ei majanduskriisi eel ega ajal vett pidanud.
Riigi otsused halvendasid ettevõtluskeskkonda
Võiksime valitsust justkui kiita julge ja resoluutse eelarve kärpimise eest. Aga me ei tohi jätta küsimata, järsku oleks saanud hakkama ka väiksema kärpimisega, kui «mullimajanduse» kasvu ajal poleks valitsus oma rumala eelarvepoliitikaga kriisitulele hagu alla ajanud.
Kangelaslik võitlus iseenda ülesblufitud eelarve väiksemaks lõikamisel, üleöö tõstetud käibemaks ja panganduskriisist tulenenud laenukraanide kinnikeeramine koos turgude kukkumisega lõidki kokku kombinatsiooni, mis pani ettevõtluse hinge vaakuma.
Eestis ei jäänud ettevõtjatel üle muud, kui hinge kinni hoides oodata, et teiste riikide hiiglaslikud abipaketid tõmbaksid sealse ettevõtluse käima ja päästaksid ka Euroopa serval asuva ja välisturgudest sõltuva Eesti majanduse.
Meil vedas! Paljuski tänu Rootsi ja Saksamaa, aga ka teiste riikide jõupingutustele on kriis ka meil läbi saamas. Üheks kriisist väljumise kaasaandeks on toiduainete hinnatõus.
Siinjuures oleks ilmselge liialdus väita, et meie halva seisu tekkes pole oma osa valitsuserakondade Reformierakonna ja IRLi lihtsameelsel majanduspoliitikal.
Toiduainetetööstused asusid kriisi «poomisnööri» lahti arutama: et laenukraanid olid ikka veel kinni, oli neil kõige lihtsam püüda raha arengu tarbeks tarbijate käest.
Ärakukkunud käivetega kaubandus keeras hinnatõusule omakorda vinti juurde. Praeguses vähendatud palkadega Eestis on toiduainete hinnad paljudele talumatult kõrged.
Oleme olukorras, kus toit maksab sama palju või isegi vähem kui mujal Euroopas, aga palgad on kordades väiksemad.
Ainult seitsmes Euroopa Liidu riigis pole toiduainetel käibemaksuerisust. Paljudes riikides on see koguni null protsenti.
Sotsiaaldemokraatide arvates peab Eesti siin muu Euroopaga ühte jalga käima ja kehtestama toidule madalama käibemaksumäära. Ka uuringud näitavad, et mida suurem on ühiskonna kihistumine, seda tõhusama mõjuga toidukaupade alandatud käibemaks on.
Kriitikud räägivad, et kogu vaheraha pistab taskusse kaupmees ja hinnad ei lange. Usun, et kõigile on selge, et tiheda konkurentsi ja kukkunud käivete tõttu on kaubandusketid tegemas mida iganes, et suurendada oma käivet ja turuosa. Madalam hind loob selleks kindla võimaluse.
Rahandusminister on öelnud, et parim rohi elu kallinemise vastu on tootlikkuse tõus ja sellest tulenev majanduskasv.
Just nimelt! Toiduainete madalam käibemaks mõjutab positiivselt nii põllumajandust kui ka toiduainetetööstust, hoides töökohti, andes arenguraha ja tekitades tugeva vastusurve hinnatõusule.
Madalamast maksust tulenev odavam toit on võla tasumine Eesti inimestele, kes on pidanud valitsusliidu lihtsameelse rahanduspoliitika tõttu rihma pingutama. Ettevõtjatele on see riigipoolne abipakett, mis jäi õigel ajal tulemata.