Pühapäeva hommikul saabusid tedrekuked mänguplatsile kell 6.25. Päike oli just tõusnud ja hakkas üle metsaserva lumist soolagedat valgustama.
Tedrekuked alustasid kevadet lumesõjaga
Mõne minuti vaatasid mustad linnud vaikides ringi. Kell 6.31 lasi juhtkukk kargesse õhku esimese susiseva kõhvi, mis äratas teisedki mängijad tardumusest. Samal minutil algas ametlik kevad.
Mäng värskelt sadanud lume ja miinuskraadidega loob erilise õhkkonna. Alati on naabril naabriga üht-teist klattida, seejuures tuleb vastast nokaga sulgedest sugeda, tiibadega udida, jalgadega taguda.
Kaklused võivad olla õige ägedad. Kaks rivaalitsevat kukke ründavad ja taganevad kordamööda, hüppavad õhku ja püüavad tabada nokaga vastase pead või rinda.
Löömingu käigus keerutavad kuked kerget lund kõrgele üles nii, et nad aeg-ajalt ise valge pilve sisse mähkuvad.
Tetrede lumesõda! Eestis näeb sellist vaatepilti üsna harva, enamasti puudub lumi või ei ole kukkedel külmas märtsis veel õiget hoogu.
Kaklused tedremängus tulenevad kukkede soovist paremale positsioonile jõuda. Parim on mängu keskel asuv juhtkuke koht. Et sinna välja jõuda, peab lähikonkurentidest üle olema.
Tuleb kaitsta oma valdusi väljastpoolt tulevate riiukukkede eest ja võitma endast paremal positsioonil asuvat naabrimeest. Mäng on aus ja kompromissitu heitlus.
Märtsis pole kuked veel tippvormis. Sportlik vorm paistab välja veripunastest kulmudest.
Kevade arenedes lähevad kulmukaared suguhormoonide mõjul aina rohkem puhevile, ulatudes parimatel kukkedel pealael kokku. Mida uhkemad kulmud, seda suuremad ambitsioonid ja paremad võimalused jõuda eesmärgini.
Aprilli lõpu hommikutel hakkavad kanad mängu külastama. Selleks ajaks peavad kukkedel jõuvahekorrad selged olema. Tedrekanade poolehoid kuulub kesksetele mängijatele, seepärast tasub pingutada juba nüüd, varakevadistes lumelahingutes.