Tootjad tegid edusamme, teeninduses jäi kestma säästuaeg

Foto: Erakogu

JAANUAR

Aasta algas kahe sulgemisuudisega: tegevuse lõpetasid 15aastase ajalooga Türi raamatukauplus ja Tiimari kauplus Paides.

Pärast kümnekuist ootamist ja hinna kukkumist 7,7 miljonilt kroonilt 3 miljonile kroonile leidis omaniku pankrotistunud Itiplasti tootmishoone. Hoone ostnud osaühingu A&R Krass juhataja Aarne Krass ei soostunud toona avaldama, mida ta seal tootma hakkab.

Aasta aega on hoone seisnud tühjalt. «Ei saa tootmist alustada, kui toote eest ei maksta õiglast hinda,» põhjendas Krass aasta lõpul.

Aga et teisel aastal tuleb hoone eest amortisatsioonitasu maksma hakata, tahab Krass lähiajal selle kasutusse võtta ja alustada seal alumiiniumprofiiluste, -akende ja -fassaadide tootmist.

Jaanuaris oli põhjust kirjutada seakasvatusest: alates 1. jaanuarist hakkas elussigade müügil Venemaale kehtima senise  5%-lise asemel 40%-line tollimaks ning eksportivatel seakasvatajatel tuli leppida madalama kokkuostuhinnaga.

Aktsiaselts Sõmeru-S, mille sigalas on 3500 siga, müüs eelmistel aastatel sigu ainult Venemaale ja sai eluskaalu kilost 18 krooni. Ettevõtte tegevjuht Janar Koorits oli aasta algul kindel, et Venemaa peab kõrge tollimaksu üsna pea taas üle vaatama, sest rahvas jääb nälga.

Venemaa kõrge tollimäär jäi kehtima. «Hind on kehva, on terve aasta püsinud 16 krooni ligi,» tunnistas Koorits aasta lõpus. «Müüme ikka Venemaale, midagi muutunud pole, eks vaata, mis järgmine aasta toob.»

VEEBRUAR

Kuu algul alustas 22 inimesega tööd osaühingu Kontaktikeskus Paide kaugtöökeskus, mille põhitegevus oli toodete ja teenuste müük telefoni teel. Kontaktikeskuse juhataja Erki Koldits lootis siis, et alustanutest jääb tööle 15–20 inimest, tulevikuplaan sisaldas isegi 30 töötajat.

Märtsi teiseks nädalaks oli alustanud töötajatest järele jäänud viis. Lahkujaid ei rahuldanud vaid tulemustasul põhinev palk.

Aasta lõpuks oli kaugtöökeskuse tegevus nii-öelda paika loksunud. Keskus oli kolinud kultuurikeskusest Elioni majja, tööl oli 15 inimest. «Paides ilmselt jäämegi 15 inimesega,  aga Lõuna-Eestisse tahaks teha mõne keskuse juurde,» selgitas Koldits.

Veebruari algul avaldas Äripäeva kiiresti arenevate ettevõtete tabeli, Järvamaa edukaimana oli 943 firmat mahutanud pingereas 119. kohal lüpsi- ja noorkarjalautu sisustav Latter NT.

Ettevõte kasvatas 2008. aastal 2006. aastaga võrreldes käivet 2,6 ja kasumit seitse korda. Latter NT juhataja Taavi Raba ütles, et kiire kasvu tõid laienevad eksporditurud, eriti Soome.

Aasta lõpul oli Rabal rõõm teatada, et ka 2010 oli Latter NT-le väga hea aasta: ettevõtte käive suurenes eelmise aastaga võrreldes 67%. «Soomes oli kasv mitmekordne, ehitasime seal kümme lauta,» lausus ta. «Venemaa turul oli tagasilöök, aga selle korvas ilusti Valgevene, kuhu vahendame Kanada tooteid.»

Veebruari lõpus avas Paides uksed Eesti esimene ralliteemaline pubi Sõpruse Auk.

MÄRTS

Märtsi algul avas osaühing Elene.ee Paides endises Peugeot’ keskuse hoones Prääma teel sisustuskaubamaja.

Tegevuse lõpetamisest Paides andsid teada kaubaketid Hinnapomm ja Novalux.

Naistepäeval kogunes Türi kultuurimajas esimest korda ligi 30 Järvamaa naisettevõtjat, kes otsustasid hakata korrapäraselt koos käima ettevõtlike naiste klubina.

Klubi eestvedaja Ülle Leesmaa ütles aasta lõpus, et igakuisel kokkusaamisel on alati kohal olnud üle 20 naisettevõtja, peamiselt Türi, Väätsa ja Imavere vallast. «Huvi on väga suur, eriti koolituste vastu,» lisas ta.

Märtsi keskel saime rõõmsamates toonides kirjutada põllumajandusest: seni pisut üle kolme krooni püsinud piimaliitri hind kerkis veerandi jagu ja lasi põllumeestel kergemalt hingata.

Aasta lõpul tunnistas Väätsa Agro juhatuse esimees Tiit Tuuleveski, et 2010. oli hea aasta. «Piimaliitri eest saame 4.80, kuu keskmine sissetulek on 5,5 miljonit ja sellega on meil nina vee peal,» ütles ta. «Tegime järgmise aasta eelarve valmis ja nägime, et üle tüki aja saame ka põllurammu osta, ei tohi ju põldu lõputult narrida.»

Suuremaid investeeringuplaane ei pea Väätsa Agro enne saneerimise lõppu.

Märtsi lõpus näitas häid muutusi tööturg: poolteist aastat püsivalt suurenenud registreeritud töötus pööras ümber langusele, oluliselt kasvas tööpakkumiste hulk.

APRILL

Aprilli algul sai Paide juurde kolm uut kauplust: Extra Sinule Pikal tänaval, Titakaubad Bermuda ärimajas ning liha- ja kommipood Maxima kaubanduskeskuses.

Rõivapoe Extra Sinule juhataja Ene Vahtra ütles aasta lõpus, et otsus Paidesse tulla on end õigustanud. «Asukoht on hea, rahvast käib ja tulemusega võib rahule jääda,» sõnas ta.

Aprillis kirjutasime ka sellest, et SA Järva Peetri Arendus, kes koos aktsiaseltsiga Ergav Seitse plaanis Peetrisse rajada troopilise rannaga spaakompleksi, muinasküla ja kosmoseenergia keskuse, taotleb kohtult pankrotimenetluse algatamist. 1,5 miljoni krooni tasumist endise kolhoosikontori hoone eest ootas aktsiaselts Peetri Põld ja Piim.

Aasta lõpul ütles Kareda vallavanem Triin Pobbol, et sihtasutus tagastas põllumajan­dus­ette­võttele hoone ja võttis pankrotiavalduse tagasi.

Kulud on nulli aetud, aga Ergava Seitsme saaga ei lähe Pobboli ütlust mööda nii kergelt meelest. «Väga valus õppetund, mis tõi Järvamaa ellu uue sõna – «ergamine»,» ütles ta.

Aprillis pani AS Konesko Koeru tehase hoovile püsti esimese oma toodetud tuulegeneraatori.

Aasta lõpul ütles projektijuht Alvar Hirtentreu, et uue toote arendamine pole läinud nii kergelt, nagu algul võis paista. «Ei ole nii lihtne see tuul kinni püüda ja kvaliteetseks vooluks muuta,» tunnistas ta.

Hirtentreu ütlust mööda on tulnud teha mitu uut prototüüpi. «Praegu käib testimine ja koos tehnikaülikooliga generaatorite optimeerimine, inimene on ju väga hinnatundlik,» ütles ta. 

Et edukaks katsetamiseks on Järvamaal tuult liiga vähe ja Konesko tehase juures eriti – asub see ju lohus –, paneb Konesko järgmise katseeksemplari kevadel püsti Saaremaale Nasva randa. Sügiseks tahab Konesko olla nii kaugel, et võiks tuulegeneraatorite tootmisega algust teha.

MAI

Mais avas uksed New Hollandi traktoreid ja Horschi mullaharimistehnikat müüv Tatoli Mäo keskus.

Detsembri lõpul võis müügijuht Rainer Kellner öelda, et üldist majandusseisu arvestades on neil olnud suhteliselt hea aasta. «Meilt on masinaid välja läinud 28 ühikut, nii traktoreid ja kombaine kui ka niidukeid, külvikuid, randaale ja muud,» lausus ta.

Kellneri selgitusel on näha põllumeeste huvi ja aktiivsuse tõusu. Uuel aastal võib Mäo keskus vajada veel üht hooldus- ja remondibussi, sest ühel bussil on koormus juba liiga suur ja abiks käivad hooldemehed Tartust. 

Mais kirjutasime Imavere kurgikasvatajast Kuido Paimlast, kes pärast kaheksat aastat avamaakurkide kasvatamist tegi kolmemiljonilise investeeringu ja noppis esimest saaki kasvuhoonest, milles suure töö teeb ära automaatika.

Septembri algul oli põhjust taas kirjutada kurgikasvatajatest, sest saak, mille nad tänavu kokku korjasid, oli rekordiline.

Detsembris sai Paimla hinge tõmmata: avamaakurki oli müüdud üle 100 tonni ja kasvuhoonekurki 27 tonni, jaanuari teises pooles on vaja juba hakata uusi taimi ette kasvatama.

Paimla tunnistas, et aastaga võis rahule jääda, hoolimata sellest, et kasvuhoonekurk tippsaaki ei andnud. «Tekkis liigniiskus, tulevikus peab ikka juured elus hoidma,» ütles ta.

Tänavu püüab ta kasvuhoonet paremini ventileerida ja tahab sealt saaki saada juba üle 50 tonni.

Mai lõpul alustas Paides poe ehitamist ehitusmaterjalide kaupluste kett Espak.

Aasta lõpuks oli kauplus valmis, aga ettevõtte juhid otsustasid lükata avamise edasi aega, kui enam kaht raha ei ringle.

JUUNI

2. juunil avas uksed Põhjaka mõis. Mõisa taastanud ja seal söögikoha avanud kokad tunnistasid, et  olid valmis sellekski, et esialgu ei pruugi ühtegi sööjat tulla, aga seda ütlust ei saa eriti tõsiselt võtta: jutt Põhjaka kokkadest, nende imetabasest suveköögist ja peatselt avatavast püsivast söögikohast Põhjaka mõisas oli juba rahva seas laiali läinud.

Aasta lõpul tunnistas kokk Joel Kannimäe, et tõepoolest – läkski oodatust paremini ja kliendid tulid rutem, kui nad lootsid. «Kuigi toitlustajate maailmas pole kunagi miski liiga kindel ja paikapidavamaid järeldusi saaks teha alles palju hiljem, arvame, et meil on suhteliselt hästi läinud,» ütles ta.

Kannimäe ütlust mööda on esimene pool aastat andnud neile julguse rohkem ette võtta. Mõisa juurde turu loomise mõtet pole kokad maha matnud: kohalikku toorainet napib neil endilgi.

Novembris tunnustas maavanem Tiina Oraste maakonna paremaid ettevõtteid ja turismiarendajaid, maakonnale oma suurepäraste toitude ja teeninduse ning mõisa interjööriga kuulsust toonud Põhjaka mõisa tunnustas ta aasta uustulnuka tiitliga.

Juunis langes registreeritud töötute arv 2000 piirist allapoole.

JUULI

Juulis kirjutasime Albus elava perekonna Piiliku šoti mägiveistest. Siis avaldas perenaine Varje Piilik lootust, et sügisel saab esimesed loomad Märjamaa mahelihatööstuse tapamajja viia ning edaspidi maheliha ja
-vorsti Euroopa riikides müüma hakata.

Aasta lõpul toimetas 18pealine kari lumisel karjamaal ja et veoautod neile ligi ei pääsenud, polnud ükski loom veel ka vorstiks saanud. Kevadel tahavad Piilikud kindlasti maheliha ja -vorsti tootmisega tegelema hakata.

Aasta 2010 oli Varje Piiliku hinnangul hea aasta: nende lemmikvasikas, kelle pilt Järva Teatajas ilmus, pääses ka Rotaxi kalendrisse ja leidis omale uue ja väga hea peremehe. Lisaks sai talu investeeringutoetuse eest osta traktori, ruloonpressi ja niiduki.

Tänavu võib Piiliku kari saada omale naabrid. «Maad meil on, poeg tahab noore taluniku toetust taotleda ja ka lihaveiseid kasvatama hakata,» selgitas Varje.

Juulis kirjutasime ka kardinadisainerist ja õmblejast Eha Mäekivist, kes tunnistas siis, et unistab oma kardinasalongist ja tahab selle unistuse majanduse paranedes teoks teha.

Unistus sai teoks kiiremini, kui oleksime osanud arvata: imeilus Ehacardina salong Paides Bermuda ärimajas tegi uksed lahti juba oktoobri algul.

AUGUST

4. augustil läks sundenampakkumisele Türi ärikeskus ehk T-keskus alginnaga 9,3 mln krooni.

Osaühingu Postman & Postman ärikeskus oli selleks ajaks jõudnud tegutseda vaid 15 kuud.

Ühtegi pakkumist ei tehtud ja augusti lõpul oli hoone müügis juba 6,3 miljoni krooniga. Läbi kukkus ka 15. septembril peetud enampakkumine.

Aasta eelviimasel päeval kinnitas kohtutäituri büroo, et hoone on siiani müümata. Kinnisasi on koormatud hüpoteegiga summas kümme miljonit krooni Bank DnB NORD kasuks. 

26. augustil avati pärast iseseisvuse taastamist esimene maapiirkonda ehitatud kauplus – Grossi toidukauplus Järva-Jaanis.

Augusti lõpul tunnistas metallmööblit ja -komponente tootva Jalaxi juhatuse liige Peeter Allik, et ettevõtte kriisist väljumine takerdub tööjõupõuda. «Aasta viimases kvartalis seisab Jalax silmitsi ohuga, et osast tellimustest tuleb loobuda, sest me ei suuda neid tähtajaks ära teha,» ütles ta toona.

Ettevõttes töötas siis 170 inimest ja Allik ütles, et kui oktoobri keskpaigaks pole nad leidnud vähemalt 15 uut töötajat, jäävad kasuminumbrid saavutamata.

Septembri algul korraldas Jalax uute töötajate leidmiseks avatud uste päeva. Ettevõtet külastas 140 inimest, tööotsija ankeedi täitis neist 38, tööle võeti 30.

Detsembri lõpul oli Jalaxil üle 200 töötaja, aga kasumisse ei jõudnud ettevõte sellegipoolest. «Tegime vist ajaloo suurima käibe, eksport andis sellest 90%, aga kasumisse päris ikka ei jõudnud,» tunnistas Allik. Miinus tuli küll väike – Alliku andmetel natuke alla miljoni  –, aga see oli Jalaxile juba kolmas kahjumiaasta.

Allik märkis, et üldiselt on noodid siiski positiivsed ja aastale võib kokkuvõtvaks hindeks panna tugeva kolme.

SEPTEMBER

Augusti lõpul ja septembris lõi laineid Olerexi soov ehitada Türi kesklinna kaubanduskeskuse kõrvale teenindusjaam.

Septembri lõpul otsustas vallavolikogu, et Türi kesklinn peab säilitama aedlinna ilme, seetõttu Olerexi tankla südalinna ei sobi.

Novembri lõpul andis vallavolikogu rohelise tule ühe teise tankla ehitamisele: Õlitähe automaattankla tuleb Türile Kalevi kaupluse vastu.

Septembris kirjutasime ka kartulisaagist, mis valmis tavapärasest hiljem. Kuigi kuiv suvi pani kartuli kasvu seisma, tuli saak siiski keskmine või isegi natuke suurem.

Väätsal tegutsev osaühing Osa ja Tervik peseb ja pakendab oma kartulid ise ning müüb need kas hulgiladudele või otse klientidele.

Septembris ennustas Osa ja Terviku juhataja Margo Heinmaa, et Venemaa ja Lõuna-Euroopa kõrgemate hindade tõttu jääb ka Eestis kartuli hind 2009. aasta omast veerandi jagu kõrgemaks.

Aasta lõpul võis Heinmaa vaid rõõmu tunda. «Kõik on hästi,» ütles ta. «Saak oli hea, kartul säilib hästi, hind on hea – aastaga võib igati rahule jääda.»

Pakitud kartuli kilost sai Osa ja Tervik 4 krooni (ilma käibemaksuta).

OKTOOBER

1. oktoobril avati Mäo liiklussõlm, mille ehitamine võttis aega kaks aastat ja läks maksma ligi  500 miljonit krooni. 

7. oktoobril oli Paide raekojas Kesk-Eesti ja Mäo-Paide majandusruumi arengukonverents, kus tuntud arvamusliidrid arutasid, mis võiks olla selle piirkonna arengumootor.

Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare andis kohalikele omavalitsustele olulise ülesande: meelitada andekaid noori kodukohta tagasi. Riigikogu liige Mart Laar rõhutas, et Mäo tööstusküla arendamine lähema kahe-kolme aasta jooksul on piirkonnale saatusliku tähtsusega.

Oktoobris kirjutasime veel sellest, et Mäo tööstuspargi laienemine jääb esialgu vähese elektrivõimsuse taha ja uue alajaama rajamiseks vajaminevat 30 miljonit krooni ei taha keegi maksta.

NOVEMBER

Novembri algul jäid suletuks Paide keskväljaku ääres asunud Kalevite Kodu uksed, põhjuseks ebarahuldavad majandustulemused.

Kuu algul sai Türi-Allikul valmis aktsiaseltsi TAC-Ettevõtted robotlaut 300 lüpsilehmale, investeeringu suurus oli 20 miljonit krooni.

Ettevõtte omanik ja tegevdirektor Olev Aavik ütles aasta lõpul, et lehmad on uue laudaga harjunud. «160 lüpsilehma on sees ja 100 mullikat, tiineid mullikaid toome järjest juurde,» selgitas ta. «Eks algul võttis asi harjutamist, aga kes on juba kuu aega sees olnud, käivad roboti all ilusti, mõni isegi rohkem, kui vaja.»

Aasta oli TAC-Ettevõtetele Aaviku hinnangul igati hea. «Uue lauda saime poole aastaga valmis ja seadmed häälestatud,» selgitas ta. «Praegu on rahaliselt küll natuke kitsas, aga kui piimahind 4.90 juures püsib ja kui PRIA-st raha kätte saame, läheb lahedamaks.»

Äripäeva andmetel oli TAC-Ettevõtted 2009. aasta tulemuste põhjal Järvamaa edukaim põllumajandusettevõte.

Novembris kirjutasime uuest tehasest Järvamaal: Paide vallas Sillaotsal alustas osaühing Pigipada bituumenemulsiooni tootmist.

Täisautomaatse tehase rajamisse investeerisid omanikud AS Nordecon Infra ja OÜ Üle 10 miljonit krooni. Täisvõimsusel hakkab tehas tööle kevadel.

Novembris tunnustas maavanem 2009. aasta majandustulemuste põhjal taas paremaid ettevõtteid. Aasta suurettevõtte AS Kuma ühe omaniku Märt Lõhmuse hinnangul on lootust, et 2010. aasta majandustulemused on 2009. aastast veelgi paremad.

Aasta väikeettevõtte Pakpoordi omanik ja tegevjuht Gerhard Eberle võib nautida oma kriisiaja otsuste vilju: majanduskriis tõukas uusi turge otsima ja uusi tooteid välja töötama, aasta lõpul võimaldas tellimuste rohkus uusi masinaid osta ja õmblejaid juurde palgata.

Novembri keskel avas pärast mitu kuud kestnud uuenduskuuri jälle uksed suurema kaubanduspinnaga Türi kaubamaja, detsembri keskpaigaks oli poole suuremaks saanud ka keskuse alumisel korrusel tegutsev Konsum.

Kaubamaja ja Konsumi ümberehitus koos uue sisustusega läks Järva tarbijate ühistu juhatuse esimehe Tõnu Uibopuu ütlust mööda maksma ligi kuus miljonit krooni.

Novembri lõpul kirjutasime ainult naistele mõeldud koolitusprojektist, mille kestel kirjutas äriplaani 17 töötut naist.

Detsembri lõpuks oli oma äriplaani ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks esitanud neli naist ja üks neist oli saanud juba ka heakskiitva otsuse. Toetuse abil rajab Vilma Kottalainen Türile käsitöö-, kunsti- ja helmetarvikute kaupluse.

Novembri lõpul oli põhjust kirjutada kinnisvarast: novembrikuiste pakkumishindade põhjal oli Järvamaal müügis olevate majade hind kolm korda odavam kui Harjumaal ja kaks korda odavam kui Eesti keskmine. Kui majade ruutmeetri keskmine pakkumishind oli Eestis 11 005 krooni, siis Järvamaal vaid 5817 krooni. Maaklerite tähelepanekut mööda elustus kinnisvara müük just sügiskuudel ja tehinguni jõudsid nad majade puhul, mille hind jäi alla 300 000 krooni. «Kui vanematelt mujal elavatele lastele pärandatud majade müüki jõudmine on tavaline, siis viimasel ajal on müügi põhjuseks saanud ka tööpuudus kodukandis: mehed on Soomes tööl, naised ei jaksa ega taha üksi siin metsa sees olla ja üürivad pigem korteri Tallinnas,» selgitas  maakler-hindaja Lea Kerma.

DETSEMBER

3. detsembril särasid pärast kuupikkust pausi jälle Paide keskväljakuäärse kohviku aknad. Endises Kalevi kohvikus hakkas oma hõrgutisi pakkuma osaühing Reval Kondiiter.

Neli nädalat hiljem tunnistas müügijuht Kärilin Parve, et hõisata pole põhjust, aga midagi taga nutta samuti mitte. «Külastatavus on stabiilne ja klientide tagasiside väga positiivne, inimesed soovivad õnne, et me ikka vastu peaks ja siia jääks,» ütles ta.

Parve avaldas lootust, et linlased avastavad ka selle, et kohvik on avatud pühapäeviti ja et seal saab tähistada tähtpäevi või pidada koosolekuid. «Meil on eraldi 18ruutmeetrine ruum ja pühapäeviti, kui rahvast vähem, saaks laste sünnipäevi pidada ka mängunurgas,» selgitas ta.

Kõige rohkem ostetakse kohvikust saiakesi ja kohupiimakooke.

Enne jõule uurisime toitlustusasutustelt, kas jõulukuu täidab nende kukrut kopsakamalt kui muidu.

Imavere kõrtsi tegevjuht Janno Lehemets tunnistas, et toitlustusturul tänavu kasvu polnud ja valdkonnal on endiselt säästumaik juures.

Veskisilla motelli juhataja Indrek Mardo ütles, et  jõulupidusid peeti tänavu poole vähem kui eelmisel aastal, selle põhjuseks peab ta maakonna inimeste vaesust. Mardo tunnistas, et kui leiaks Veskisilla kompleksile ostja, müüks ta selle hetkegi mõtlemata maha.

Töötuid oli aasta viimasel päeval töötukassas arvel 1561 –  680 inimest vähem kui  2009. aasta viimasel päeval.