Noor naismaadleja teeb vastaste selja prügiseks

Kristo Kivisoo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Türi gümnaasiumi kaheksandik Jessica Omann (14) võib maadlussaalis küll tehnikaga mitte hiilata, kuid pealehakkamise ja järjepidevusega teeb poistele silmad ette.
Kaks ja pool aastat tagasi oma venna Mardi kaudu esimest korda maadlustreeningutele jõudnud Jessica sai eelmise aasta lõpus oma kätte hoiule ka Endel Vanaisaku pronksbüsti.
Ühtlasi on ta esimene kohaliku klubi neiu, kes on tulnud aasta parimaks noormaadlejaks.
Maadlust peab Jessica huvitavaks alaks, mille lisaboonus on võimalus jõudu rakendada ja võistlustelt uusi tuttavaid-sõpru leida.
Ka vahemaa kodusest Säreverest Türi linnavõimlasse ei kahandanud treeningute alguses tema indu. «Kohe, kui trenni tulin, nägin, et maadlejad on üks muhe seltskond, ala oli ja on lahe,» lausus ta. «Lisaks vennale käib samas trennis ka minu tädipoeg Kim Niitmäe.»
Mida aeg edasi, seda lihtsam on olnud Jessical maadlusmatil poistele vastu saada. Trennis käib ta keskmiselt kolm korda nädalas. «Tavatreening algab soojenduse ja venitustega, seejärel alustame võtetega ning lõpetame maadluse, vahel ka sumoga,» selgitas ta. «Kindel on, et igavust ja tüdimust ei teki.»
Tõsisemalt trennis tuttavaks saanud sumoga tegelemise välistab Jessica poole lause pealt. «Sumo tundub isegi maadluse kõrval liiga mehelik,» sõnas ta.
Maadluse tõttu on Jessical kannatanud ainult teised sportlikud harrastused. «Maadluse juurde tulles tegelesin kergejõustikuga, kuid et lõpuks hakkasid päevad kattuma, jäi see kõrvale,» meenutas ta. «Maadlus hakkas lihtsalt rohkem huvitama.»
Seda, kuhu ta maadlusmaailmas välja jõuda võiks, Jessica veel öelda ei oska.
Tunne, kui saad vastase matil siruli panna, on Jessica meelest väga hea. «Pärast hiljutisi Eesti noortemeistrivõistlusi õnnestus mul alistada Epp Mäe õde Tuule Sireli,» meenutas ta. «Ühel poolajal võitsin mina ja teisel tema. Kolmandal poolajal ta vahepeal minestas ja lõpuks panin ta selili.»
Detsembri keskel olnud Järvamaa meistrivõistlustel läks Jessica vastamisi endast tunduvalt vanemate ja raskemate neidudega – tulemuseks neljas koht. «Tihedamini võistlustel käivaid neide on kümne ringis, üldiselt näod korduvad,» lausus ta. «Vastaseid võiks ikka rohkem olla.»
Maadluse meheliku või naiseliku poole üle arutlemisele Jessica palju aega ei kuluta. 49 kilogrammi kaaluv Jessica tunnistas, et tulevasi võistlusi arvestades võiks ta isegi raskem olla.
Ka trenni- ja võistluste ajaks sõrmuste, kaelakettide ja kõrvarõngaste ärakorjamine pole temale probleem. «Olen teadlik, et võistlusolukorras võin ehetega kas endale või teistele palju haiget teha,» sõnas ta.

KOMMENTAAR
Mati Sadam

Jessica treener, Järvamaa Matimehed

Tüdruku kohta on Jessica erakordne võitleja. Maadlustehnikalt on ta olnud nii mõnestki senivõidetud tüdrukust nõrgem, aga just tahtejõud ja võitlus kuni viimse hetkeni on toonud võidu.
Jessica on meil omamoodi väikese ema eest. Hoiab väiksemate rühmas poisse, aitab poistevahelisi pingeid maha võtta ja kaitseb neid.
Ta on maadlejate seltskonda hästi sulandunud. Kui treeningute algul peame soojenduseks maha jalgpallimatši, siis tema on see, keda alati esimesena valitakse just võistlusvaimu tõttu.
Ta ei jäta kunagi asju pooleli, teeb vajadusel ka nii-öelda musta tööd, jookseb ründest kaitsesse ja vastupidi.
Tasapisi on tüdrukuid maadlusse juurde tulnud. Naistest on kõige tugevam Epp Mäe, siis tuleb tükk tühja maad. Ei oska öelda, mis Jessicast kolme-nelja aasta jooksul saab.
Omas vanuserühmas ehk kuni 15aastaste kaaluklassis ja kuni 52kilogrammiste seas on ta Eestis esimene. Kuid ta läheb raskemasse klassi, saab ta vastaseks tunduvalt kogenenumad ja füüsiliselt tugevamad.
Maadlusvõtteid Jessica väga hajutada ei taha, seetõttu on tal tehnilise poole pealt veel suur varu. Puht füüsiliselt on Jessical maadlusega tegelemiseks head eeldused. Tal on pikad käed-jalad ja ta on painduv. Lisaks on tal koordinatsiooni, mis tähendab, et enamasti suudab ta ebakindlad olukorrad enda kasuks pöörata.
Minu andmetel tegeleb Eestis maadlusega pisikesest peale kuni üles välja 40-50 tüdrukut-neidu-naist. Minu trennist on läbi käinud vist viis-kuust naist. Nende treeningute ülesehituski on veidi teistsugune: kui vanemad poisid panustavad rohkem jõuharjutustesse, siis neidude puhul on mänguruumi rohkem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles