Taipoksineiu eelistab sparringupartnerina mehi

Kristo Kivisoo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Kõhutantsu ja hiphopi juurest tuttavate õhutusel taipoksitrenni läinud Paide täiskasvanute keskkooli abiturient Kätlin Kikerpill (18) leiab, et hea üldtreeninguna sobib võitluskunst kõigile.
Mõni aasta tagasi tegeles Kätlin ka võrkpalliga. Et selg ei pidanud aladele pikalt vastu, jäid need ajapikku tagaplaanile. «Vahepealsed aastad ühtegi kindlat spordiala mul polnud, käisin lihtsalt jõudumööda aeroobikas ja jõusaalis,» lisas ta.
Muutus tuli eelmisel sügisel, mil Paides alustas treeninguid taipoksiklubi. «Et tundsin eelnevalt kohaliku klubi eestvedajaid, käisime nimelt koos jõusaalis, vastasin kutsele jaatavalt,» ütles ta.
Türil elav Kätlin peab korraga hakkama saama nii igapäevatöö kui ka kooliõpingutega, seepärast võtab ta tavaliselt osa nädala alguse trennidest.
Sissejuhatus alasse on käinud sammhaaval. «Algul oli meid tunduvalt vähem, hakkasime sügisel pihta põhitõdedest, löögitehnikatest,» selgitas ta. «Ala meeldis mulle kohe ja treeneri kiidusõnadki lisasid indu.»
Taipoks köidab Kätlinit eelkõige ekstreemsusega. «Mulle meeldivad sellised teistsugused alad,» sõnas ta.
Üldtreeninguna peaks taipoks Kätlini meelest sobima paljudele. «Üks treening kestab keskmiselt poolteist tundi ja selle lõpuks oled ikka täiesti läbi,» lausus ta. «Aeroobikaga ei saa võrreldagi, taipoksitrennis puhkeolekut pole.»
Taipoksi tavatreening koosneb soojendusharjutustest, kus tähtsal kohal on näiteks hüppenöör, ja spetsiifilistest löögiharjutustest, mida tehakse alati paaris.
Kuigi Kätliniga koos käib trennis veel üks neiu, nad teineteist sparringupartneriks tihti ei vali. «Üldiselt valin vastaseks meesterahva, sest ei soovi tüdrukule haiget teha, noormeestega saab trennist võtta maksimumi,» põhjendas ta. «Tavaliselt on nii, et alles siis, kui mina löön kõvasti, lüüakse mulle nii ka vastu.»
Treening on Kätlinile andnud juurde võhma, õpetanud end vastaste löökide eest kaitsma ja kiiresti reageerima.
See, et Kätlin on meestekarja keskel tihti ainus neiu, teda eriti ei heiduta. «Olen hea suhtleja ja saan kõigiga hästi läbi, treenergi suhtub kõigisse ühesuguselt,» ütles ta.
Esialgu lootis Kätlin taipoksi abil lihtsalt keha toonuses hoida, kuid nüüd on mõlgutanud mõtteid ka võimalikest võistlustest. «Ma pole endale selgeks mõelnud, kuhu sellel alal jõuda tahan, harrastan taipoksi vaid trenni mõttes,» lisas ta.
Ainsad ehted, mis Kätlin trennis enda külge jätab, on kõrvarõngad. Kõik muu peab kaduma ning asenduma käesidemete, poksikinnaste ja kaitsmetega.
Tai- ja kickpoksi harrastajate kohta käivad müüdid Kätlin kummutab. «Kohapealne seltskond on sügavalt spordihuviline, inimesed, kes võib-olla plaanisid õpitavat tänavatel kasutada, on ajapikku meie seast välja pudenenud,» selgitas ta. «Neil lihtsalt puudus tõsisem motivatsioon alaga tegeleda.»
Tõe huvides olgu öeldud, et Kätlin on oma taipoksietteaste mitmesajalise publiku ees juba sooritanud. Detsembri keskel tegi ta ringitüdrukuna kaasa Paide spordihallis peetud taipoksiturniiri «Amserv Cup».

KOMMENTAAR
Dane Pulbert

Kätlini treener, Paide Myai Thai klubi

Kätlin on rõõmsameelne ja üdini positiivne inimene. Tavainimesele võib taipoks esmalt tunduda raske spordialana, kuid Kätlinil sisseelamisega probleeme polnud. Et ta kuulus minu tutvusringkonda, siis korra kutsusime ja juba oli ta trennis.
Päris viis korda nädalas teda trennis siiski ei näe, sest kool ja töö nõuavad oma. Kaks-kolm korda nädalas käib ta kindlasti kohal.
Nende paari kuuga on ta neidudest kindlasti üks arenenumaid. Üldse on meil trennis neli püsivalt käivat tüdrukut. On näha, et Kätlin on ala põhitõdedest huvitatud, mitte ei käi trennis selleks, et kellegi ees lihtsalt kiidelda.
Tehnika poolelt võiks varsti teda võistlema saata, kuid tal pole vist seda ambitsiooni. Eks kõik olene sellest, mida inimene sisemiselt tunneb. Võib juhtuda, et saalis tugevad ei saa ringis hakkama. Pisiasjad kokku moodustavad suure terviku, nagu näiteks, kas ja kuidas närvikava vastu peab.
Spordiala on nagu on. Ilusad tüdrukud käivad alaga ikka kokku. Ringitüdrukute etteasted on võitlusõhtute kohustuslik osa.
Eestis võib-olla pole naistevõitlus niivõrd populaarne kui mujal, kuid see ei vähenda naiste huvi õhtute vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles