Tammehiiglane vandus loodusjõududele alla

Saare-Siimu tamm, mille olevat Rassi küla maadele istutanud kuninglik käsi, on oma endisaegse hiilguse minetanud ja nüüd on puust järel vaid tüvejupp.

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Türi vallas Rassi külas kasvav ja looduskaitse all olev Saare-Siimu tamm on loodusjõududele alla vandunud ja oma hiilguse minetanud.

Türi valla kodulehel on Saare-Siimu tamm välja reklaamitud kui huviväärsus, paraku on see nüüd  Järvamaa suurima tamme tiitli kaotanud. Uhkest ja laiade okstega puust, mille väidetavalt on Põhjasõja ajal istutanud Rootsi kuningas Karl XII, on järel vaid jupp seest õõnsat tüve.

Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupp sai murdunud puust teate kuu alguses ja et tegemist on looduskaitse all oleva puuga, edastas ta teabe keskkonnaametile ja muinsuskaitsele.

Mis põhjustas puuokste ja tüve osalise murdumise ning millal see juhtus, pole teada. Põhjusena pakkus Kupp välja asjaolude kokkusattumise. «Eks üks asi on olnud see, et puu oli vana ja seest õõnes ning tõenäoliselt andis tuulele järele,» sõnas ta.

Järvamaa suurima, 24 meetri kõrguse ja 6,1meetrise ümbermõõduga põlispuu õõnsusse mahtus mitu inimest, seetõttu oli puu tihtipeale seda uudistavate algklassi- ja lasteaialaste katsetada – ikka prooviti järele, mitu last korraga end puuõõnsusse mahutab. Selle tulemusel pudenes puulõhe aastatega aina laiemaks.

Peale selle, et uhke tamme oksad ja osaliselt tüvigi nüüd maas vedelevad, on ümbrus ja pääs tema juurde üsna trööstitu. Et tegemist on huviväärsuse ja looduskaitsealuse puuga, sellele viitavad ka lähedale püsti pandud sildid, ent tammele lähemale jõudmiseks peab huviline omale ohakate ja putkede vahel teed rajama.

Urmas Kupp ütles, et tamme ümbruse platsi hooldus on ühtviisi nii maaomaniku kui ka valla rida. «Puu on omaniku maa peal ja ega ma teagi, mis mõtted tal nüüd on, kas mahakukkunud oksad ära vedada või midagi muud,» lausus ta.

Puu ümbruse hoolduse ja niitmise kohta arvas Kupp, et seda oleks võinud teha ka vald. «Viimasel ajal sinna käimist pole olnud, siis jäi unustusse ka. Tulebki vaadata, mis nüüd edasi,» märkis ta.

Keskkonnaameti looduskasutuse peaspetsialist Olavi Randver tunnistas, et murdunud Saare-Siimu tammest on siiralt kahju. «Tõesti ilus ja uhke puu oli,» sõnas ta. Randver ei osanud öelda, kas puud olnuks võimalik päästa seda toestades või paigaldades sinna tõmmitsad. «See on nüüd tagantjärele tarkus, aga ma arvan, et tõenäoliselt see poleks puud päästnud. Ta oli seest õõnes, õõnsus läks tüve mööda üles välja. Polnud ka sobilikku haru, mille külge teist haru oleks saanud kinnitada ja nii toestada. Kui loodus on oma töö teinud, siis selle vastu meie ei saa,» selgitas ta.

Tammest järele jäänud osa on Randveri ütlust mööda juriidiliselt endiselt looduskaitse all. «Kas võetakse vastu otsus, et puu kaitse alt maha võtta, seda ma ei oska öelda, aga tüve poolest ta ikkagi on märk. Lihtsalt maha saagida pole küll põhjust, aga Järvamaa suurimast tammest oleme ilma,» ütles ta lõpetuseks.

Rootsi kuningas Karl XII oli omal ajal üldse kange puuistutaja. Esimest korda võeti looduskaitse alla 1938. aastal, oli seda ka nõukogude ajal ja on praegugi Türi–Väätsa tee ääres Pala külas majesteetliku võraga uhkustav iidne Raudemetsa mänd.

Esimesse looduskaitseregistrisse on männi kõrguseks märgitud 12 ja ümbermõõduks 3,66 meetrit. Üle 40 aasta hiljem, 1980. aastal mõõtsid metsakorralduskeskuse töötajad männi kõrguseks ikka 12 meetrit, aga ümbermõõduks hoopis 3,28 meetrit.

Männi alla olla maetud üks Rootsi kindral ja Põhjasõja ajal heisatud selle otsa lipp, mis paistnud Paide kiriku torni ära. Selle puu vanuse on Tartu Ülikooli teadur Alar Läänelaid 2000. aastal ära mõõtnud – 375 aastat.

Järvamaa kaitsealused puud

Eniste kuusk, Huuksi kaksikpärn, Huuksi elupuu, Kalmaste mänd, Kõljala tamm, Ojaküla pärn, Ojaküla tamm, Piiometsa kaheksaharuline pärn, Prääma põõsaskask, Päinurme tamm, Raudemetsa mänd, Saare-Siimu tamm, Sargvere saar, Vetepere tamm, Väike-Kareda euroopa lehis, Änari pärn.

Allikas: Järvamaa keskkonnateenistus

Tagasi üles