Sõnnikust elektrit ja soojust tootvate biogaasijaamade rajamine on takerdunud, sest arendajad pole Eesti Energia Jaotusvõrguga kahe aasta jooksul sobivaid kokkuleppeid saavutanud.
Biogaasijaamade rajamine on takerdunud elektriliitumiste taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktiivset ettevalmistustööd biogaasijaama rajamiseks hakkasid osaühingu Aravete Biogaas osanikud Aravete Agro ja energiaettevõte Baltic Biogas tegema juba 2008. aasta kevadel.
Siis pakkus osaühingu Baltic Biogas juhatuse liige Henry Uljas välja jaama valmimise kõige optimistlikuma tähtaja – 2009. aasta suvi.
2010. aasta märtsis polnud jaama ehitus veel alanud. Siis lubas Uljas, et sõnnik hakkab aravetelaste tube soojaks kütma 2011. aasta veebruaris.
Eelmisel nädalal ütles Uljas, et ka selle aasta veebruaris ei valmi Aravete biogaasijaam kohe kindlasti mitte. «Seda pole tegelikult veel ehitama hakatudki...,» tunnistas ta.Põhjusi, miks jaama ehitus on nii palju edasi lükkunud, tõi Uljas välja kaks.
Esiteks oli eelmisel sügisel arutusel taastuvenergia toetuste vähendamine. «Kui diskussioon algas, külmutasime osa projekte ega saanud ehitama hakata enne, kui asi selge,» selgitas Uljas. «Täna enam teema üle aktiivselt ei arutleta ja kui see nii jääb, hakkaks aprillis ehitama.»
Teine suur takistus on Uljase ütlust mööda olnud elektriliitumine. «Sulaselgelt on asjad sellega keerulised, seal on uskumatu bürokraatia,» ütles ta Eesti Energia Jaotusvõrgule viidates.