Lapsed jooksid lõvist kiiremini

Viiesed poisid tundsid võimalusest lõvi Leost kiiremini joosta ilmselget rõõmu.

FOTO: Ants Leppoja

«Näe, kana!» kostab lapsehäälne hüüatus, kui sammun pühapäeval kella 9.30 paiku kultuurikeskuse peaukse poole, kaenlas suur pruun pappkast, kus ootab etteastet politsei maskott lõvi Leo.

Tellijale

Jõuan sisemiselt võpatada, kui parasjagu tibu küljeuksest välja sammub. Kinnitan endale, et politseipükstes ja helkurvestis lõvi keegi narrima ei hakka. Kõikvõimalikud  mis-saab-siis-kui-stsenaariumid olen juba mitu korda peas läbi mänginud.

Kultuurikeskuse köögis äsja keemilisest puhastusest tulnud kostüümi abil lõviks muutudes loodan, et vihmaennustus paika ei pea ja puuvillase pologa on kostüümi all soe. Palavus kümnekraadises sügishommikus lõvinahas olles ei tundu kuigi tõenäoline.

Tagasi üles