Siidisabade saabumine

Foto: Ingmar Muusikus

Viimase nädala toredaim loodusuudis on, et Järvamaale on jõudnud esimesed parved siidisabasid. Nad on külalised põhjast, kes pesitsevad kaugel metsatundras, võttes sügiseti ette invasioone lõuna suunas. Et Eesti jääb siidisabade rännuteele, on see sobiv koht teha pikemaid söögipeatusi. Nende saabumine on alati oodatud sündmus.

Siidisabasid ajab koduselt põhjamaalt liikvele toidupuudus. Pesitsusaegset putukajahti asendab sügisest kevadeni kestev igapäevane korilus ehk marjatoit. See on küllaltki ebaharilik menüü külma aja üleelamiseks. Iga lind peab saama päevas toiduportsjoni, mis ületab tema kehakaalu kaks korda. Kui kodumaastike marjasaagid jäävad napiks, rändavad parved toiduotsinguil üha lõuna poole. Nii jõuavad siidisabad talve jookul kuni Vahemereni välja.

Pihlakad on siidisabade lemmikmarjad, kuid ka õunad, arooniad, viirpuu-, lodjapuu- ja kadakamarjad on maitse järgi. Tänavuse pihlaka- ja õunauputusega on Eestimaa siidisabade vastuvõtuks igati valmis. Kui näljased hallrästahordid neist ette ei jõua, peaks külluslik saak kaugeid külalisi pikemat aega meie juures kostil hoidma.