Toidulaua rikastamiseks ja organismi turgutamiseks tasub mõni peotäis seemneid klaaspurki idanema panna. Võimalusi pakuvad nii Eesti põldudel kasvav nisu-kaer kui ka võõrsilt toodud amarandiseemned ja trooja läätsed.
Eluenergia tärkab idanevast seemnest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Idandamiseks sobivad keemiliselt töötlemata puhtad seemned, mida saab oma aias kasvatada, hankida mõnelt talunikult või osta poest.
Järvamaa ökopoodide pidajatest ütles Türi kaupluse Okas omanik Eveli Rammo, et praegu on pakkuda idandamiseks ainult nisu.
Suurem valik on Paide kauplusel Ökotreff, kust on osta nii idandamissegusid kui ka seemneid sordi haaval. Poe müüja Tõnu Rosenfeldt ütles, et rohkem küsitakse segusid, aga hästi lähevad ka kaer ja nisu.
Idud seeduvad kergesti
Idandamisanumatena võib kasutada idandamistorne, kus korraga mitmel sordil idaneda lasta, ja idandamispurke.
Rosenfeldt märkis, et seoses idandamisega tuntaksegi kõige rohkem praegu huvi spetsiaalsete anumate ja aluste vastu. «Hästi lähevad sellised, mida saab üksteise otsa laduda, on kolmekorruselised ja suuremad,» selgitas ta. Idandamisaluste hind jääb 4,60 ja 23,42 euro vahele.
Idanemine kulgeb kenasti ka tavalises klaaspurgis, millele on marli kummi abil peale tõmmatud.
Idandamise põhitõdesid jagas Rakveres Mahe Mehe poodi pidav Katri Kaldaru. «Võtke kogus seemneid, kõige rohkem veerand klaaspurgi mahust, ja loputage korralikult veega. Loputatud seemned pange purki ja laske purk vett täis,» õpetas ta. «Leotage (olenevalt seemne liigist 6–24 tundi). Mõned seemned ei vaja leotamist, näiteks linaseemned. Pärast leotamist loputage seemneid veel kord, pange purgile marlitükk, tõmmake kumm üle ja keerake purk tagurpidi nõrguma, parem on toetada taldrikule 45kraadise nurga all.»
Kaldaru lisas, et paar korda päevas tuleb seemneid õrnalt loputada ja nõrutada, sest esiteks vajavad seemned idanemiseks niiskust, teiseks võivad nad loputamata hakata lihtsalt haisema ja roiskuda.
Purki tuleb hoida soojas ja pimedas. Kui idud on juba näha, tuleb purk tõsta valguse kätte.
Kui idud on saavutanud söömiseks paraja järgu, võib neid mõne päeva külmikus säilitada, kuid kõige kasulikumad on nad värskelt. Igal oa-, läätse-, seemnesordil ja nende idudel on erinev väärtus.
Kaldaru märkis, et üldjuhul on idudes palju B-rühma vitamiine. Kui idu kasvab ja muutub roheliseks, on temas rohkelt C-vitamiini, samuti E-vitamiini ja beetakarotiini. «Neid on suhteliselt kerge seedida ja talveajal hea võimalus saada idudest puhast värsket salatit,» lisas ta.
Kaldaru selgitas, et kui idusid süüa toorelt, annavad nad kehale ruttu eluenergiat ja jõudu, aga kui idusid kuumutada, on nad organismile veel kergemini seeditavad. «Värskeid idusid on hea serveerida vürtsikate toitude juurde, nad jahutavad vürtside kuuma toimet,» lausus ta. «Salatina kasutades on kõige kasulikum panna peale õli alusel salatikastet – see kooslus muudab idude omadusi veelgi paremaks.»
Seemneid tasub ise kasvatada
Kuigi idude söömine on inimese organismile väga kasulik, ei sobi see Kaldaru teada ajurveda järgi (v.a mungoa-, kõrvitsa-, päevalille-, vesikressi- ja kaeraidud, mis on diureetilise toimega) neile, kelle organismis on liigselt vett, näiteks südame-, neeru- ja diabeedihaigetele.
Kaldaru meelest on osa seemnetelt väärtuslike võrsete saamiseks mõttekas neid hoopis mulda pista. Näiteks kõrvitsa- ja päevalilleseemneid, mille võrsed on õige aeg kääridega ära lõigata või lihtsalt noppida siis, kui idulehed end välja keerama hakkavad. «Kui neil pikalt end sirutada lasta, muutub maitse kibedaks,» põhjendas ta.
Samuti saab lihtsa vaevaga külvata mulda salatkressi ehk vesikressi seemneid ning õige pea lõigata rohelisi kressilehekesi. «Kress on kevade toonikum, ta stimuleerib, soojendab ja taastab organismi ning viib organismist vett välja,» selgitas Kaldaru. «Vesikressi võib idandada ka seemnetest, kui mulda külvata ei soovita.»
Rohkelt rasvhappeid sisaldavate linaseemnete puhul, millel on ühtlasi põletikuvastane toime, soovitas Kaldaru silmas pidada, et neid ei tohi idanema pannes eelnevalt leotada, samas tuleb neid tihti ja rohkelt niisutada.
Kaldaru lisas, et hästi sobivad idandamiseks ka redise-, sinepi-, sibula-, hanemaltsa-, litterheina-, punase ristiku, sinilutserni, rebasheina- ehk amarandiseemned.
Samuti beluga läätsed, trooja läätsed, rohelised ja punased läätsed, kikerherned, munguba, sojauba, aeduba, hernes, lambalääts.
Eesti teraviljadest on kasulik idandada nii nisu, rukist, otra, kaera kui ka tatart.
Kindlasti ei tohi söömiseks idandada seemnepoodidest külvamiseks mõeldud töödeldud seemneid, küll saab aiapidaja korjata neist seemnetest võrsunud taimedelt omakorda seemneid ja neid talveajal idandatuna tarvitada.
Nii et kel on omakasvatud seemnete vastu huvi, sel ei tasu näiteks ülekasvanud rediseid kohe kompostikasti kärutada, vaid lasta enne valmida ka seemnetel.