Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuringutest on selgunud, et pooled inimesed ei jälgi oma kulusid-tulusid. Täpne eelarvekava aitaks nii mõndagi halli karva peas vältida.
Täpne kava jätab osa mammonast hoiupõrsasse
/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
19. veebruar 2011, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järva Teataja palus teabekeskuse juhatajal Piret Suitsul kommenteerida erinevate leibkondade eelarveid.
III JUHTUM
Noor pere püüdleb soojema maja poole
Abielus mees (29) ja naine (22), kes kasvatavad aastast põnni, püüavad vähehaaval oma kodu remontida.
Mehe ütlust mööda proovivad nad iga kuu kõrvale panna vähemalt kümme protsenti tuludest, mille eest hiljem oma kodu sammhaaval edasi teha. Praegu on eesmärk koguda raha soojustuse ja haljastuse tarvis.
Erilisi trikke säästetud raha kasvatamiseks nad ei tee, soov on lihtsalt see kuni vajaliku hetkeni silma alt ära panna. «Pigem paneme lihtsalt kontole,» lisas ta.
Laenu võtaks mees küll, pigem õppelaenu, mida võimaldab asjaolu, et naine käib koolis.
Eelarvet koostab noor pere kuukaupa. «Et järgmise palgapäevani ikka vastu pidada,» sõnas mees. «Oluline on seejuures oma kulutusi õigesti hinnata.»
EELARVE
Tulud (%): mehe palk 95, vanemahüvitis 5.
Kulud (%): laen 40, kommunaalkulud 20, sääst 10, igapäevaeluks vajalik 30.
Piret Suitsu kommentaar
Järjekordne tubli noor pere, kes ühe tulutooja kõrvalt jõuab maksta kodu eest ja lisaks veel säästa. Kui remont on kavas aasta või paari pärast, on mõistlik panna säästud kogumishoiusele, kuhu saab teha sissemakseid ja intress on pisut kõrgem kui arvelduskontol.
Noortel peredel soovitan kindlasti kooselu ametlikult vormistada, et esitada maksudeklaratsioon ühiselt ja kasutada ära mõlema pereliikme tulumaksuvaba miinimum, kui üks pereliikmetest ei tööta ja on kodune.
Ka on mõistlik üsna varakult hakata mõtlema lapse hariduse tarbeks kogumisele, nii saab iga kuu kõrvale panna väiksema summa kui kogumist hiljem alustades.
STATISTIKA
• 47% inimestest jälgib kulusid-tulusid pidevalt, tavaliselt tehakse plaane vaid üheks kuuks ette.
• 4% inimestest kavatseb laenu võtta, säästa proovib kolmandik. Säästmise peaeesmärk on olla valmis ootamatusteks.
• 40% noortest (16–29aastased) jälgib enam-vähem pidevalt kulutusi ja sissetulekuid.
• 30–64aastaste seas on pisut üle poole pidevaid tulude-kulude üle arvestuse pidajaid. Enim on selles vanuserühmas neid, kes plaanivad kulusid ette kuni aasta lõikes, enamik töötavaid inimesi plaanib kulutusi ette pigem ühe kuu ulatuses.
• Eakate inimeste (65+) seas on tulude-kulude üle arvestuse mittepidajaid keskmisest rohkem. Üle viiendiku on eakate seas neid, kes ütlevad, et pole raha, mille üle arvet pidada.
• 37% 16–29aastastest ei kogu raha.
• 60% noori säästjaid plaanib raha kõrvale panna igaks juhuks, paljudele on olulised ka tervisekulud ning säästmine enda või laste hariduse tarbeks, ligi kolmandik noori säästab reisimiseks.
• Umbes kolmandik 30–64aastastest arvab, et suudab lähema aasta jooksul raha kõrvale panna. Umbes pooled säästuplaanidega keskealistest panevad raha kõrvale igaks juhuks, pisut rohkem kui kolmandik eluaseme remondiks. Olulised eesmärgid on ka reisida ja tervise heaks säästa. 30–49aastased koguvad raha ka enda või laste hariduse tarvis.
• Umbes neljandik nii noorematest (30–49aastased) kui ka vanematest tööealistest (50–64aastastest) ei säästa ja neljandik säästab kuni 10% sissetulekutest. 50-64aastaste seas on keskmisest rohkem neid, kes panevad kõrvale rohkem kui viiendiku sissetulekust.
• Sääste pole viiendikul eakatest (65+), mida on pisut vähem ülejäänud earühmadest, 1–10% sissetulekust paneb iga kuu kõrvale neljandik pensioniealistest.
• Maksete tähtaegset tasumist peab oluliseks kaks kolmandikku 30–64aastastest. Selles suhtes, millised maksed on tähtsamad, sarnanevad 30–49aastased pigem noorematega, tähtsustades kodulaenumakset, ning 50–64aastased eakamatega, pidades ennekõike oluliseks kommunaalmaksete õigel ajal maksmist.
• Vanemaealiste (65+) hulgas on kõige rohkem neid, kes peavad arvete tähtajal tasumist oluliseks ennekõike seetõttu, et soovivad vältida võlglaste nimekirja sattumist.
Allikas: Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuringud