Möödunud aastal novembrist detsembrini kestnud Järvamaa haigla rahulolu-uuringust selgub, et osakondadest on enim vähenenud rahulolu lasteosakonnaga ja teenustest hinnangud haiglatoidule.
Kiitus lasteosakonnale ja haiglatoidule vähenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus osaleja keskmine vanus haiglas oli 48,7 aastat, patsiendi keskmine vanus õendusabikeskuses 79, sisehaigusteosakonnas 64,1, kirurgias 51 ja sünnitusosakonnas 28,2 aastat.
Hariduselt olid patsientidest ligi pooled kesk- või keskeriharidusega, algharidusega patsiente oli kolmandik.
Patsientidest kümnendik oli tulnud ravile teistest maakondadest: Lääne-Virumaalt, Jõgevamaalt, Harjumaalt, Viljandimaalt. 81,8 protsenti haigla patsientidest moodustasid naised.
Üldhinnang haiglale halveneb
Patsientide üldhinnang osutatud raviteenusele on rahulolev, kuid hinnang «väga rahul» näitab viimasel kolmel uuringuaastal mõningast halvenemist, vaid sünnitusosakonna tööle antud hinnang näitab aasta-aastalt paranemist.
Lasteosakonna töö ja pakutud teenustega on patsiendid rahul uuringu 31 valdkonnast 22 valdkonnaga, 2007. aastal olid patsiendid rahul 25 ja 2008. aasta uuringu alusel 24 ravivaldkonnaga.
Tagasiminekut rahulolus näitab ka hulga valdkondade puhul väga rahulolevate patsientide märkimisväärne vähenemine pigem rahulolevate patsientide kasuks, sellist suundumust haigla teiste osakondade tulemustes ei täheldanud.
Nii hindas rahulolevatest patsientidest hinnanguga «väga rahul» asjaajamise selgust ja kiirust haiglasse vastuvõtul vaid 14,3 protsenti (2008. a 76,2 protsenti), teavet ravimite ja nende kõrvaltoimete kohta 15,4 protsenti (2008. a 45,5 protsenti) ja teavet raviviiside ja -võimaluste kohta 23,1 protsenti (2008. a 70,0 protsenti).
Enim vähenes kõigi patsientide rahulolu haiglatoiduga. Rahulolu toiduga on 2008. aasta 93,8 protsendilt langenud 89,4 protsendile, rahulolematute osa on 6,2 protsendilt tõusnud 10,6 protsendile.
Menüü on jäänud samaks
Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp põhjendas lasteosakonnaga rahulolu vähenemist tõsiasjaga, et ligi aasta pole Järvamaa haiglas enam eraldi lasteosakonda, vaid see on üks siseosakonna osa. «Teadsime seda juba algusest peale, et kui toome taastusravi lastega ühele pinnale, tuleb nagunii arusaamatusi, ja nii see ongi,» lausus ta.
Samas tuli Müürsepa põhjendusel muudatused ette võtta seoses majandussurutisest tulenenud eelarveraha vähenemisega. «Päeva ajal laste vabadusi piiratakse, nad ei saa nii palju liikuda, sest seal on ka taastusravi patsiendid, neil on kitsam,» selgitas ta.
Meditsiiniteenuste puhul ei leia Müürsepp, et võrreldes eelmise aastaga oleks mingit tagasiminekut. «Ikka sama üldhaigla tase – mitte midagi väga head, aga mitte ka väga halba,» sõnas ta.
See, et patsiendid on vähem rahul haiglas pakutava toiduga, on Müürsepa meelest pigem üldisem probleem, sest rahvas üle maailma on toiduga rohkem norima hakanud. «Selge see, et haiglas ei ole restoranitoidud, kuid muutnud ei ole me midagi,» lausus ta. «Mõni aasta tagasi, kui hakkasime rahulolu-uuringuid tegema, oli toit number üks, mida kogu aeg kiideti.»
Siiski tunnistas Müürsepp, et ega toiduga haigla priiska küll, sest olenemata hindade tõusust on haiglatoidule ette nähtud raha jäänud samaks.
Patsientide rahulolu-uuringuid teeb sõltumatu uuringufirma ja uuringu tulemused tuleb sotsiaalministeeriumi määratud korras ka avalikustada. Täpsemalt saab uuringuga tutvuda Järvamaa haigla kodulehel.