Jaapani kirdeosa raputas reedel, 11. märtsil 9-magnituudine maavärin, mis põhjustas ka kuni 10 meetri kõrguse hiidlaine ning tõi kaasa suurel hulgal purustusi ja kahjustusi. Järeltõuked jätkuvad mitmes piirkonnas, sealhulgas Tokyos.
Eile soovitas Eesti välisministeerium kaaludaTokyost lahkumist Jaapani lõunaosa turvalisematesse piirkondadesse ja asukoha muutusest teavitada Eesti saatkonda Tokyos.
Keio ülikooli õigusteaduse doktorant Rainer Siim oli kodu lähedal rongijaamas, kui Jaapani kirderannikut raputas viimase 140 aasta võimsaim, 9-magnituudine maavärin.
Siim elab maavärina piirkonnast ligi 300 kilomeetri kaugusele jäävas Tokyos, mis võrreldes kriisikoldega nii palju räsida ei saanud, kuid kus nii nagu mujalgi Jaapanis on elu nüüd tavapärasest rütmist väljas.
Siim mäletab, et oli parajasti kodust väljunud ja jõudmas rongijaama, kui umbes üheks pikaks minutiks jäi kogu elu seisma. «Hooned liikusid nagu puud tuule käes, maa värises, katsusin ennast kuidagi püsti hoida,» selgitas ta.
Järellainetused
kestsid kaua
Kaheksa Jaapanis elatud aasta jooksul peaaegu igal nädalal maavärinaid tunda saanud Siim ütles, et esimene laine tavaliselt nii pikalt ei kesta.
Esimene tugev värin oli kohaliku aja järgi kell 2.46 ja pärast seda said jaapanlased öö otsa iga lühikese aja tagant tunda järellainetusi.
Jaapanlased teavad, et maavärina puhul tuleb nii kiiresti kui võimalik minna ohutusse kohta, hoonetest välja. «Peab jälgima, et millegagi pihta ei saa, sest majade küljest võib kukkuda tükke ja reklaamplakateid,» selgitas Siim. Tema teada sai Tokyos just sedaviisi kolm inimest surma.
Et rongiliiklus peatati, läks Siim koju tagasi. Madal kahekorruseline maja, kus Siim elab, oli terve, kuid tuba muidugi laiali pillutatud asjadest segamini. «Jaapanlastel on maavärina kogemus olemas, nemad hoiavad oma asju alati turvaliselt kinnistes kappides,» lausus ta.
Siim ütles, et kohe pärast värinat hakkas Jaapani valitsus meedia kaudu edastama teavet õnnetuse kohta. «Need kaadrid, mis tulid põhja poolt, olid väga hirmutavad,» tunnistas ta.
Teisipäeval, kui Järva Teataja Siimuga vestles, oli tema kodukohas ümbruskonna poodides letid tühjad. «Söögikaupadega on asjad tõesti halvad,» lausus ta. «Selliseid kaupu nagu sai, riis, piim saada ei ole, kõikidest poodidest on kadunud patareid, küünlad.»
Esmaspäeval anti teada, et kolme tunni kaupa võetakse elekter ära, seetõttu on Tokyos häiritud ka äriettevõtete tööd. Poodides ripuvad sildid, et kauplus on avatud täpselt nii kauaks, kuni on elektrit. Bensiini müüvad tanklad päeva esimesel paaril tunnil.
Siim pole keerulistele oludele vaatamata siiski poodidesse järjekordadesse seisma tahtnud minna.
«Praegu olen söönud seda, mis varuks on olnud: riisi, spagette ja selliseid asju, eks siis näis, mis saab, kui need kõik otsas on,» lausus ta.
Siimu tähelepanekut mööda võtavad jaapanlased asja paanilisemalt, kuid ta usub, et asi laheneb.
Väliselt võib öelda, et jaapanlased on suhteliselt rahulikult, kuid Siim teab, et see ainult näib nii. «Jaapanlased ei näita oma emotsioone välja, kuid võib arvata, et nendel inimestel, kes on kõik kaotanud, pole praegu sugugi lihtne,» märkis ta.
Ärevaks teevad jaapanlasi ka uudised tuumaelektrijaamadest. Tuumajaamade seis on viimastel päevadel väga kiiresti muutunud. Intervjuu tegemise ajal oli teada, et olnud oli kolm plahvatust.
Et Jaapani valitsus annab elanikele iga mõne tunni tagant uut teavet koos edasiste plaanidega, on jaapanlased hästi kursis, mis tuumajaamades juhtub.
Siim selgitas, et Fukushima piirkonnas on kaks tuumaelektrijaama, plahvatus juhtus neist ühe esimeses reaktoris.
Siimu selgitusel on jaamas raudbetoonkarp, selle all on tuumareaktor, mille all omakorda rõhuga täidetud osa, kus sees on eraldi tuumavardad. «Kui plahvatus ülemise välisseina ja välise raudbetooni ülemise katuse minema lõi, ütles valitsus, et selline plahvatus juhtus, kuid hullu pole, olukord on kontrolli all,» lausus Siim.
Probleem on Siimu ütlust mööda selles, et reaktoris jäi puudu jahutusvedelikust, mille langedes muutub kuumus nii suureks, et võib tekkida plahvatus. «Siiski, see ei olnud otseselt tuumaplahvatus,» rõhutas ta.
Kui ka kolmandas reaktoris oli plahvatanud raudbetoonist välissein, hakati piirkonnast inimesi evakueerima, algul kümne, siis kahekümne ja edasi kolmekümne kilomeetri raadiusest.
Radiatsoonitase on plahvatuste tõttu tõusnud ja nii teadis Siim öelda, et esmaspäeval oli juba üle 20 inimese saadud kiirgusest haigestunud.
Mida kaugemale radiatsoonitsoon nihkub, seda rohkem inimesi evakueeritakse. Teisipäevaks oli evakueeritud inimesi koos tsunami tagajärjel evakueeritutega ametlikel andmetel üle 50 000.
Lennupiletid on
kõrges hinnas
On oht, et kiirgus levib ka Tokyosse, mistõttu paljud välismaalased kui ka jaapanlased ise püüavad minna ohutumatesse piirkondadesse või riigist lahkuda.
Siimul seda plaani esialgu ei ole. «Siin on minu kodu, ma ei taha siit ära minna,» sõnas ta.
Siim küll mõistab, et oht on suur, kuid ei näe paanitsemisel mõtet ja loodab siiski parimat. «See on loodusõnnetus, tuleb lihtsalt edasi olla ja vaadata, mis saab, ning loota, et tulemas pole suuremaid järeltõukeid,» ütles ta.
Pealegi, kui Siim ka tahaks kohe praegu Eestisse tulla, oleks see päris keeruline, sest Jaapan on saareriik, kust ära pääseb ainult lennukiga. «See ei oleks praegu nii lihtne, lennupileteid pole võtta ja nende hinnad on mitme-mitmekordsed,» teadis ta öelda.
Esimest korda sattus Rainer Siim 2000. aastate algul Jaapanisse õppima, alates 2004. aastast on ta seal elanud pidevalt.
Praegu on ta lõpetamas Keio ülikooli õigusteaduskonnas doktoriõpinguid ning kavatseb pärast kraadi kaitsmist jääda samasse õppejõuna tööle.
KOMMENTAAR
Jüri Siim
Rainer Siimu isa
Kui maavärinast kuulsin, püüdsin kohe esimesel võimalusel pojaga ühendust saada. Et mobiilivõrk oli maas, ootasin arvuti juures, kuni nägin, et poeg on Skype’is.
Seni otsisin infot meediakanalitest. Kui mulle kohale jõudis, kui suur see õnnetus tegelikult oli, tundsin loomulikult muret. Iga vanem ju muretseks.
Aga sain küllaltki ruttu ühenduse, poeg oli rahulik ja ütles, et ikka juhtub. Nüüd oleme iga päev suhelnud. Kuigi ta on optimistlik, on ta siiski öelnud, et Tokyos on asi praegu päris halb, ta ikka räägib, kuidas kaupa jääb vähemaks ja vahepeal ei ole elektrit, gaasi ega vett.
Viimati kohtusime kolm aastat tagasi ja nüüd kavatseb ta Eestisse tulla jaanipäevaks. Kui plaanitud suvepuhkust poleks, võib-olla oleks ta kaalunud ka nüüd Eestisse tulekut, aga praegu ei kavatse ta esialgu küll midagi ette võtta.