Kui Liina (31) mõni aasta tagasi pärast pikka talve Tais käis, ei suutnud ta kuidagi vastu panna tänaval pakutud ahvatlevatele värsketele arbuusi- ja ananassilõikudele.
Reisil tasub haigestumise vältimiseks hoolega käsi pesta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuumal päikselisel rannal lasi Liina hea maitsta ka sealsamas serveeritud taldrikutäiel krevettidel.
«Ju ma sealt kuskilt selle bakteri siis sain,» sõnas ta.
Nii pidi Liina ööpäeva oma puhkusereisist veetma kohalikus haiglas, sest oli sedavõrd palju oksendanud, et ei jaksanud ennast liigutadagi.
Haigus ununes ruttu
Tagantjärele meenutas Liina haiglaseiklusi kerge huumoriga ja arvab, et sekeldused nende haiglatega olid päris naljakad. «Ega ma teeks praegu midagi teisiti – kui oled Eestis talv otsa kartulit ja kastet söönud, siis tahaks ju kõike maitsta,» tunnistas ta.
Liina liigitab oma kõhuhaiguse tavalise nii-öelda turistide haiguse alla, mistõttu reisilt tagasi tulles ta arsti juures ei käinud.
Seda, millist tõbe Liina reisil põdes, ei tea keegi, kuid teada on andmed nendest haigustest, mille puhul on reisijad pöördunud Eestis arstide poole, kes on laboriuuringute käigus haiguse tuvastanud.
Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari andmetel tuuakse kõige rohkem haigusi sisse Egiptusest ja kõige sagedamini sissetoodud haigus on salmonelloos.
Kutsar selgitas, et eksootiliseks nimetatakse kas niisugust haigust, mis on Eesti elanikele võõras, või sellist, mis tuuakse kaasa mõnest välisriigist. «Kuigi haigus ei pruugi olla meile täiesti võõras, annab see kohalikule haigestumisele lisakoormuse,» põhjendas ta.
Näiteks möödunud aastal oli sageduselt Eestisse toodud haiguste hulgas kolmandal kohal šigelloos ehk düsenteeria, mida esines 18 juhtu, kuid mis Eesti koguhaigestumisest ehk 46 juhust moodustas 39,1 protsenti. «Oleksime selle haigusega olnud muidu väga väikese arvuga,» märkis Kutsar.
Ka A-viirushepatiiti avastati eelmisel aastal Eestis kuus juhust, millest viis toodi sisse muudest riikidest.
Probleem on Kutsari selgitusel sageli selles, et inimene nakatub küll reisil olles, kuid jääb haigeks kodus. «Vahepeal võis ta nakatada ka oma lähikondlasi,» lisas ta.
Haiguse põhjustab toit
Enamikusse haigustesse nakatutakse Kutsari ütlust mööda toidu või joogivee kaudu, millele lisandub puudulik isiklik hügieen.
Kutsari soovitusel on tähtis hoolega kogu aeg käsi pesta ja tänavakaubandusest mitte süüa ja juua osta. «Ei tasu arvata, et see on mingi eriline peen käitumisviis, kui me ette ja taha käsi peseme, see on lihtsalt üks enesekaitseviis,» ütles ta.
Kaitsesüstida saab ennast A-viirushepatiidi või läkaköha vastu, väikseid lapsi ka rotaviirusnakkuse vastu, kuid mao- ja sooletraktihaiguste vastu pole vaktsiini olemas.
Kes teab, et läheb turismireisile, võiks Kutsari meelest käia vaktsineerimiskabinetist või perearsti juurest läbi vähemalt neli nädalat enne reisile minekut, et jõutaks vähemalt ühe või vahel ka kaks süsti ära teha.
Sagedamini sissetoodud Haigused
2010. aastal Eestisse sagedamini sisse
toodud eksootilised haigused
• salmonelloos – 24 haigusjuhtu ehk 5,8 protsenti kõigist Eestis põetud juhtudest;
• kampülobakterioos (mao sooltetrakti haigus) – 19 juhtu ehk 9,6 protsenti kõigist Eestis põetud juhtudest;
• A-viirushepatiit – 5 haigusjuhtu ehk 83,3 protsenti kõigist Eestis põetud juhtudest;
• Puukborrelioos – 7 haigusjuhtu ehk 0,4 protsenti kõigist Eestis põetud juhtudest;
• Rotaviirusnakkus – 8 haigusjuhtu ehk 0,6 protsenti kõigist Eestis põetud juhtudest.
Egiptus – 27 haigusjuhtu,
Venemaa – 12 haigusjuhtu,
Türgi – 11 haigusjuhtu,
India – 10 haigusjuhtu,
Kokku – 135 haigusjuhtu.
Allikas: Terviseamet
KOMMENTAAR
Ingrid Alt
Paide perearst
Mina ei soovita Egiptusse, Taisse või muudesse levinumatesse puhkuseriikidesse reisile minnes endale kaasa pakkida mahukat reisiapteeki.
Nende haiguste vastu, millel on olemas vaktsiin, tuleks ennast vaktsineerida. Muude nakkuste puhul soovitan abi otsida kohalikest apteekidest. Et nende riikide turg on meie omast oluliselt suurem, müüakse sealsetes apteekides väga korralikke rohtusid, mida on tootnud tugevad ja head ravimifirmad. Ja sageli on rohud seal palju odavamad.
Kohaliku toidu söömise kohta ütlen, et olen proovinud väikeses beduiinide külakeses pakutavat ja pole midagi juhtunud, samas sain nakkuse hoopis Hiltoni hotellist. Nii et ka soovitus süüa ainult hotellitoitu ja vältida kõike muud igal pool ei kehti.