Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuidas me e-riigi ära kaotasime

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kristjan Kõljalg | FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Tere tulemast tagasi minevikku, kus ametiasju ajame paberil ja valimas käime üksnes valimispäeval ja urni juures! Ideaalis osalusprotsent 99, nii nagu nõukogude ajal. Nii võiks kõlada vasakvalitsuse loosung järgmistel valimistel, kui samas tempos jätkame.

Kristjan Kõljalg

Reformierakonna Paide piirkonna esimees

Nüüd, kui sada päeva on tehtud, on Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond asunud e-valimiste kallale. Idee on neil selles, et takistada inimestel mugavalt ja lihtsalt hääletada.

E-hääletuse aega vähendatakse seitsmelt päevalt kolmele. Eesmärk on see üldse ära kaotada, nagu on kinnitanud üks keskerakondlane. Kusjuures kolmiku hirme, mis seda põhjustavad, pole tegelikult olemas, nagu on näidanud teadustöö.

E-hääletus ei kalluta valimistulemusi, vaid muudab valimistes osalemise viisi.

Mõistlik oleks hoopis valimised inimestele veelgi lihtsamaks teha, pikendades eel- ja e-valimiste aega ning viies valimisjaoskonnad hoopis kohtadesse, kus inimesed iga päev käivad.

Paratamatult jõuame küsimuseni, kas järgmisena võetakse ette e-riigi ülejäänud tahud ja keeratakse kella mõni kümnend tagasi ka näiteks maksuametiga suhtlemisel.

Vaadates põhjendusi, mis on toodud e-valimistega seoses, siis sobib selleks ükskõik milline jaburdus. Näiteks võib põhjendada, et maksudeklaratsioone peab esitama paberil maksuametniku juuresolekul, sest siis saab maksuametnik hinnata, kas inimene kirjutab deklaratsioonis tõtt.

Tagurpidivalitsuse «säravate» ideede hulka võib kanda mõtte hakata Tallinna ja Tartusse riiklikke üürimaju ehitama. Eestis võib Tallinna ja Tartut pidada üheks vähestest kohtadest, kus üüriturg toimib ja erasektor on ehitamas juurde elamispindu.

Nüüd siis asub ka riik sinna üürimaju ehitama eesmärgiga ilmselgelt ülejäänud Eesti inimestest tühjaks tõmmata. Palju õnne meile kõigile, kes me elame suurtest linnadest väljaspool!

Ilmselgelt ei saabu sellise lahenduse juures kunagi päeva, millal erasektoril isegi tasuks kaaluda uute ja nüüdisaegsete üüripindade rajamist väljaspool pealinna. Rääkimata juba praeguse kinnisvara väärtuse täiendavast kahanemisest.

«Tasuta» ühistransport paistab justkui mingi imevits, mida püütakse üle riigi rakendada. Tallinna kogemus näitab samas, et autode kasutus pole vähenenud ning bussi, trolli ja trammi on kolinud need inimesed, kes varem tööle, kooli ja koju jalutasid.

Kui Paides ringi vaadata, oleks palju mõistlikum anda see raha kohalikule omavalitsusele teid ja tänavaid korrastada. Selle «tasuta» ühistranspordi on tegelikult ju kõik maksumaksjad kinni maksnud. Miks peaks toetama üksnes üht seltskonda, kui teid ja tänavaid parandades saaksime meie kõigi olukorda parandada?

Selle valitsuse haridus- ja teadusminister pakkus meile suurepärase vaatemängu alternatiivsete faktide maailmast. Mäletate küll, kui ta väitis, et ei andnud Venemaa propagandakanalile intervjuud.

Seejärel näitas sama kanal salvestust, kus on selgelt näha ja kuulda, et ministrile tutvustati, kes teda küsitleb. No ja siis ka sõnumid, mida jagati. Pole kahtlustki, et Keskerakond jätkab alternatiivsete faktide esitamist eesti ja vene keelt kõnelevatele auditooriumidele samal ajal teisi lõhestamises süüdistades.

Alternatiivsete faktide maailma paigutub ka IRLi sõnum, et 6000 astmega maksusüsteem pole astmeline. Meenub ühe õppejõu jutt direktiivist, kus räägiti pannidest, aga kirjas oli pott. Mitu korda sa pead inimesele ütlema pott, et tal kangastuks silme ees pann?

Justiitsminister püüab sisekaitseakadeemiat Vene piiri äärde nihutades midagi sellist teha. Iseenesest on õige viia riigiasutusi pealinnast välja, kuid iga asutuse puhul tuleb tõsiselt mõelda tagajärgedele.

Eksperdid on selgelt öelnud, et sisekaitseakadeemia kolimine Narva on julgeolekuoht. Mida teeb justiitsminister? Ta pakub välja alternatiivsed faktid. Igal juhul oleks mõistlik mõne vähem salajase asutuse kolimine Narva, kuid ikka peab oma jonni ajama.

Selle valitsusega paistab tõesti, nagu oleksid teismelised poisid saanud kätte viski ja autovõtmed. Eespool nimetatud hullustega tegelemise hoog ei näita raugemise märke.

Tagasi üles