Järvamaal satuvad karud luusima juba üsna majapidamiste lähedusse, sest pikk külm kevad hoiab nende taimse toidulaua kesise ja tühi kõht ajab toidujahile sinna, kust on seda lihtsam leida.
Näljased karud tuustivad majade lähedasi maid
20. aprill 2017, 06:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeva öösel ja esmaspäeva õhtul jäi Järva-Jaani jahtkonna esimehe Margus Vaasi Selikülas asuvasse rajakaamerasse karuema koos kahe pojaga. «Mul oli kaamera pandud vana metssigade söödaplatsi juurde, mis seisab nüüd tühjalt. Seal on veidi viljasodi, mille lõhn võiski karupere kohale meelitada,» lausus ta.
Kariloomad võivad karude saagiks langeda
Vaasi ütlust mööda jääb lähim majapidamine söödaplatsist vaid saja meetri kaugusele. Jahimehena teab ta, et karusid see ei morjenda ning nad tunnevad end seal inimeste ja koerte eest küllalt ohutult.
Vaas märkis, et on seda karuperet piltidelt varemgi näinud. «Tegu on tõenäoliselt Ambla jahtkonna maadelt meie juurde liikunud karuema ja tema kahe pojaga, aga need pole tänavused järeltulijad, vaid vanemad,» selgitas ta.
Vaas ütles, et nägi esimesi karujälgi juba märtsi teises pooles. «Vahepeal läks hirmus vesiseks ja kui karu koobas sattus olema madalamas kohas, ajas sulavesi nad juba varakult üles. Parema koopa asukohaga karudel võis külma kevade tõttu und jaguda aprilli alguseni,» selgitas ta. Hoolimata sellest, millal karud ärkasid, on nad Vaasi tähelepanekut mööda praegu väga näljased, sest taimset toitu pole saada.
Vaasi teada jahivad karud praegu loomi, näiteks aeglaseid kährikuid, noori põtru ja kopraid. Maiuspalaks on ka sipelgapesad ja metsaservas asuvad mesitarud. «Talunikud, kes plaanivad praegu loomi karjamaadele lasta, peaksid arvestama, et kariloomi võivad metsast kimbutama tulla näljased hundid ja karud,» hoiatas ta.
Samuti ei soovita Vaas inimestel metsas konnata ja karuga silmitsi sattuda, sest tühja kõhtu kannatava looma käitumine võib olla ettearvamatu.
Vaas märkis, et ehkki karud on näljased, ei tohi jahimehed heast peast neid toitma hakata. «Kiskjate söödakoha tegemiseks on vaja keskkonnaameti luba ja seda pole mõtet praegu enam taotlema hakata. Küll nad saavad hakkama,» lausus ta.
Paide vallas Mustla külas elav Piret Eensoo ütles, et on karude naabrusega harjunud, kuid arvas, et tänavu neid ehk maja läheduses ei luusi, sest riigimetsa majandamise keskuse laiaulatuslikud metsatööd on nad sügavamale metsa hirmutanud. «Meil on maja läheduses üks suur kuklase pesa, mis on sageli kevaditi karude saagiks langenud. Tänavu on pesa püsinud terve, kuid enne lihavõttepühi avastasime pesa kõrvalt siiski karu jäljed,» lausus ta.
Kuklasepesad on kerge ja toitev saak
Eensoo ütles, et ajendatuna soovist näha, mis juhtub, panid nad pesa juurde rajakaamera, mis filmis kahel järjestikusel ööl pesa kõrvalt mööda kõndinud karu. «Nina sisse ta veel ei pistnud, kuid küllap on see vaid aja küsimus,» märkis ta.
Kuklased on Eensoo tähelepanekut mööda kevadel üks mõmmikute lemmiksööke. «Karu lõhub pesa täitsa laiali ja sööb sealt nii kuklaseid kui ka nende järglasi,» ütles ta. «Putukad on toitvad, samas ka lihtne saak ajal, mil kõle kevad on taimede kasvu pidurdanud.»
Eelmistel aastatel on karud rüüstanud Eensoode mesitarusid ja niisama õuel ringi uudistanud. «Sellega tuleb lihtsalt arvestada, kui metsas elad. Eelmisel aastal nägime karusid naabruses päris palju liikumas. Pulma-aastapäeval läks mees metsa, et teha ilusaid pilte, ja naasis terve seeria karupiltidega. Selgus, et ta oli karuema ja kahe pojaga kokku sattunud ning pildistanud neid suisa 14 meetri pealt.»
Eensoo lisas, et pildid olid küll tore üllatus, kuid tagantjärele mõeldes oli üsna uskumatu, et mees nende piltidega üldse koju jõudis, sest karudega silmitsi sattudes pole ettevaatus kunagi liiast.
KOMMENTAAR
Mati Hõbemägi
Järvamaa jahindusklubi esimees
Viimasel karujahihooajal lasti Järvamaal seitse karu, ehkki lubasid oli kuus. Tavapäraselt olemegi viimastel aastatel saanud maakonda viis või kuus luba.
Tegelikult võiks lubasid rohkem olla, sest ega meil neid karusid nii vähe olegi. Vähemalt kaheksa luba maakonna kohta oleks piisav. Rajakaamera piltide ning jäljevaatluste järgi arvestades on populatsioon päris suur. Need ei ole sugugi ühed ja samad karud, kes jahimeeste kaamerate ette ilmuvad.
Meil on jahtkondade vahel kokkulepe, et noori karusid me ei lase, isegi kui need meile ette satuvad. Pigem jahime ikka trofeeväärilisi täiskasvanud karusid. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.