Kohalike omavalitsuste finantsvõimekus radaril

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Kohalike omavalitsuste finantsvõimekus on praegu aegade suurim. Siiski ootab lähiaastatel ees mitu proovikivi, millest jagu saamiseks läheb tarvis senisest enam fokuseeritud ja teadmispõhist finantsjuhtimist.

Pirgit Lohk

rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist

Kasvab avalike teenuste detsentraliseerimine: keskvalitsuselt omavalitsustele. See suurendab omavalitsuste vastutust maksumaksja ressursside kasutusel ja kogukonna rolli otsustustele kaasarääkimisel.

Et tagada tugev kohaliku tasandi valitsemissüsteem, mis suudab korraldada kvaliteetsete avalike teenuste pakkumist nii praegu kui ka tulevikus, on väga tähtsad omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise meetodid.

Ühtlasi võimaldab see nii keskvalitsusel kui ka kogukonnal varakult tuvastada finantsraskustesse sattumise ohtu, suurendades niiviisi avaliku raha kasutuse tõhusust ja läbipaistvust.

Finantsvõimekuse hindamine moodustab osa omavalitsuste hindamisest. Omavalitsuste terviklikuks hindamiseks tuleb analüüsida nii finants-, tausta- kui ka tegevusnäitajaid, pidada silmas nendevahelisi seoseid.

Näiteks ei viita suur netovõlakoormus automaatselt finantsraskustele, kui omavalitsusel on vajadus investeerida ja võimekus võõrkapitali kaasata. Selline tegevus võib hoopis parandada pikaajalist rahaplaanimist rahavoogude tasakaalustuse ja põlvkondade panuse ühtlasema jaotuse kaudu.

Finantsraskustesse sattumise ohu varases järgus avastamiseks kasutatakse 17 näitajat, mis jaotuvad viide kategooriasse: lühiajaline maksevõime, pikaajaline maksevõime, iseseisvus, paindlikkus ja jätkusuutlikkus.

Näitajad on valitud lähtudes nende võimest kirjeldada omavalitsuste finantsjuhtimise eripärasid ja nende kasutusest varasemates uuringutes. Kriteeriumide väljatöötamisel ja murdepunktide määramisel analüüsiti omavalitsuste finantsnäitajaid aastatel 2004–2015, sealhulgas eraldi kõiki aastail 2006–2015 riigi saneeritud omavalitsusi.

Analüüsist saab esile tuua, et finantsvõimekuse variatiivsus sarnaneb majandustsüklitega, peegeldades 2004.–2008. aasta kiiret majanduskasvu (võimekus suurenes) ja sellele järgnenud majanduskriisi (võimekus vähenes). 2011. aastast on näha taastumise märke ja viimastel aastatel on olukord järjepidevalt paranenud.

Samal ajal on tuntavalt kasvanud omavalitsuste põhitegevuse tulud, ületades 2016. aastal esimest korda reaalhindades kriisieelset aega.

Jääb silma, et kõige püsivamad on olnud lühiajalise maksevõime näitajad, mis peegeldavad omavalitsuste ühtlaselt head rahavoogude juhtimise võimekust. Pikaajalise maksevõime näitajad on võrreldes eelmise kategooriaga märksa rohkem varieerunud, kuid on viimastel aastatel jõuliselt paranenud, ilmestades omavalitsuste kasvanud võõrkapitali kaasamise võimekust.

Kui 2000. aastate alguses oli omavalitsuste finantsvõimekus iseseisvuse kategoorias kõige väiksem, siis majanduskriisi järel on see järjepidevalt suurenenud.

Paindlikkus on olnud aastati üks püsivamaid näitajaid ja viimastel aastatelgi suurenenud, seega on suurenenud omavalitsuste võimekus reageerida ootamatutele raskustele. Samamoodi nagu eelmised kategooriad järgivad jätkusuutlikkuse näitajad sama mustrit, olles pärast majanduskriisi järk-järgult paranenud.

Samal ajal on jätkusuutlikkuse kategoorias väga tähtis põhitegevuse tulemi suhe materiaalse põhivara amortisatsioonikulusse, mis on endiselt väike. Paneb muretsema, et keskvalitsuse antavate investeeringutoetuste puudumisel suureneb risk, et omavalitsused ei suuda omavahenditest põhivara asendusinvesteeringuid teha.

Sellest tulenevalt on omavalitsustel tarvis lähiaastatel kriitiliselt üle vaadata oma põhivara, eelkõige kinnisvaraportfell (hoonete amortisatsioonikulu moodustab 40 protsenti kogu põhivara amortisatsioonikulust) ja müüa või lammutada alakoormatud taristu, mille ülalpidamine on võrreldes sellest saadava hüvega kallis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles