Järvamaa laulu- ja tantsupeo peategelased on Priit ja Riin, keda kehastavad kolmes erinevas vanuses järvalased. Et tänavuse peo pealkiri on «Mulle jääd, Järvamaa!», soovisid korraldajad näitlejatelt teada, kas see on ka nende puhul nii ja milline värv võiks Järvamaad iseloomustada.
Priit on kartmatu ja taganematu noormees, kelle eesmärkidele ei saa vastu ei tuli, vesi ega terasmüürid. Maailmaränduri karmi ja eestlaslikult kange kesta all peitub aga soe süda ja hell hing.
Ta usub siiralt, et suudab muuta maailma, ja on valmis selleks kasvõi mässu korraldama. Üle kõige meeldib Priidule astuda rajalt kõrvale ning oma silma ja käega osa saada kõigest, mis on võõras ja keelatud.
Kolmes elujärgus kehastavad Priidu tegelaskuju Järvamaalt pärit Egert Ninep, Mait Mikussaar ja Tarmo Hints.
Egert on Paidest pärit poiss, kes on Järvamaal kõige rohkem silma paistnud ja meelde jäänud oma lauluhäälega.
«Mulle jääb Järvamaa, sest olen siin sündinud. Kui ma kunagi lähen Austraaliasse tööle, siis tulen alati tagasi, sest siin on kõik tähtsad inimesed.
Minu arust on Järvamaa roheline, sest Türi on ikkagi kevadpealinn.»
Mait alustas laulmist ja lauluvõistlustel käimist juba pisikesena. Umbes 15aastaselt hakkas ta koos vennaga musitseerima ja ringi tuuritama. Praegu õpib ta Tallinnas Georg Otsa nimelises muusikakoolis kolmandal kursuse pop/jazz-lauljaks.
«Mulle jääb kindlasti Järvamaa. Alati ja igavesti. Parim koht, kuhu naasta pärast väsitavat nädalat tööl või koolis. Järvamaa on punane.»
Tarmo on elanud Järvamaal alates 2004. aastast. Selle aja jooksul on ta teinud Paides huviteatrit, raadiotööd ja astunud üles üritustel päevajuhina. Peale selle töötas ta paar head aastat ajakeskuses Wittenstein ja Järvamaa muuseumis.
«Järvamaa jääb mulle algusest lõpuni. Siin on igas mõttes mu kodu. Omal ajal kolisin Tallinnast ühe inimese pärast just Järvamaale, kellega sai siin ühist kodu hakatud rajama. Nii et ta on ja jääb mulle selleks paigaks, kus ma saan öelda, et see on koht, kus mütsi peast lõplikult ära võtsin ja kohvri maha panin.
Minule jääb Järvamaa siniseks. Keegi ei keela ka neljakümneselt unistada asjadest, mis pole veel kätte jõudnud. Loomulikult on siin esindatud kõik värvid.»
Riin kulgeb läbi elu muretult ja laia naeratusega. Oma emalt on ta saanud kaasa elutarkuse: kõik mis juhtub, juhtub põhjusega.
Seda mõttetera jälgides jookseb elu justkui iseenesest õiget rada pidi. Riinule tundub alati kusagil kaugemal rohi rohelisem ja taevas sinisem, kuid ometi armastab ta oma kodu üle kõige.
Saatus on alati Riinu poolt ja juhib teda justkui kogemata sinna, kus on teda parasjagu vaja või kust leiab ta kellegi või millegi, mis eluteel olulist rolli mängib. Just vabameelne mõtlemine ja probleemide vältimine aitab sellele eriti kaasa.
Riinu tegelaskuju kehastavad Lisette Taube, Kively Kohv ja Kristina Such.
Lisette on Türilt pärit neiu, kes kogub praegu tarkust Türi põhikoolis. Lisaks õpib ta muusikakoolis viiulit, harrastab show- ja rahvatantsu, laulab lastekooris ning ansamblites Kultra ja Kaaror.
«Mulle kindlasti jääb Järvamaa kui kodu- ja sünnikoht. Kahjuks pole Järvamaal ehk nii palju võimalusi ennast arendada ja oma unistusi täide viia, kuid ükskõik, kus ma parasjagu ei viibiks, on Järvamaa mul alati südames!
Kui sulen silmad ja mõtlen Järvamaale, on mu nägemus esmalt roheline. Elujõudu ja rõõmsat tahet lisavad erksad värvid.»
Kively on Järvamaal elanud kogu oma elu. Siit eemale on viinud teda mõneks ajaks vaid ülikool ja soov minna maailma avastama. Ta julgeb arvata ja unistada, et tema suured teod ja kordaminekud on alles ees.
«Minule jääb Järvamaa kindlasti. Pärast pikka perioodi teisel pool maakera tõi elu mind alles hiljuti koju tagasi. Lõppkokkuvõttes pole tegelikult parem mitte kusagil mujal, kui omas kodus – Järvamaal. Minule on Järvamaa roheline.»
Kristina on üks ütlemata särav ja tore inimene, Väätsa põhikooli hoolekogu esimees ja Naiskodukaitse avalike suhete grupi esinaine. Tal on kolm poega, kes kõik rikastavad Järvamaad omamoodi.
«Kindlasti jääb! Ma ei ütle, et ma siit mitte kunagi ära ei lähe, aga siin leidsin ma oma elu suure armastuse – Heigo, meil on vahvad pojad ja lapselaps, siin on olnud minu kodu 18 aastat.
Siin on minu kõige paremad sõbrannad ja head sõbrad. Nii et minu mälestustesse ja südamesse jääb Järvamaa alati, eriti Väätsa. Need mõtted ja tunded seostuvad enamasti ikka ainult heaga.
Järvamaa on roheline ja tegelikult ka kollane – siin on palju loodust, aga siin on ka palju põlde, mis on sügisel kuldkollased.»