Orduajal sündinud Järvamaa pealinn Paide oli kindlusena sõdade kants ühes ümbritseva hoonestusega, mis põletati Liivi sõja käigus maatasa. Sellest alates on linn ehitatud uuesti üles, mõni hoone on väga vana ja maa sisse vajumas või hävinemas.
Kuidas päästa vanad majad (1)
25. mai 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ants Relvik
paidelane
Paidesse sisse sõites kohtume linna miljööd kujundava hoonestusega. Tallinna tänava alguses paremat kätt näeme esmalt põlenud arhitektuurimälestist, mille saatusega tegeleb kohus. Seejärel pärast kutsehariduskeskust kuni Laia tänava ristmikuni seisavad hooldamata välimusega ja renoveerimata hooned.
Laia tänava ristist edasi kuni keskväljakuni on tänava vasakul küljel valdavalt miljöösse sobivad ja renoveeritud hooned.
Tallinna 24, 32, 34, 40 ja 44 on puitelamud, mille omanikele pole miljööväärtusi säilitada jõukohane või nad ei pea seda otstarbekaks.
Kindlasti on renoveerimine mitmikelamu mahus problemaatiline, tuleb ju hoone aluspalkide vahetuseks või asenduseks ühel ajal üles tõsta. Mitmikelamute asemel eelistatakse tänapäeval ühepereelamuid, mida ei soodusta Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega määratud muinsuskaitseala piirid.
Kui muuta nõudeid eelnimetatud hoonetele nii, et renoveeritavad elamud asuksid samal tänavajoonel, sama katusekalde, viilusuuna ja korruste arvuga, nüüdisaegsetest materjalidest ja oleksid tänapäevaste mugavustega ühepere- või mitmikelamud, siis ehk leiduks renoveerijaid.
Linna auvärav saaks nüüdisaegsema pildi ega paistaks esmapilgul depressiivse, mandunud väikelinnana.
Vanematel linlastel on sügavalt kahju Lai 5 lagunemisest. Selle ajaloolise hoone säilituseks ja hoolduseks peaks omanikku seadusandlike vahenditega mõjutama kuni jääkväärtusega sundvõõranduseni.
Samas läheduses lagunevad Lai 16 ja 18 ning Puuvilja 11. Nende aeg on otsa saanud. Need tuleohtlikud hooned tuleks lammutada, kui omanikud ei soovi neid taastada. Ehk aitab ettepanekust, et linnavalitsus tellib lammutuse ja lammutusarve tasub omanik.
Julgen loota, et need abinõud suudavad teha linna keskkonda ja miljööd kübeke meeldivamaks.
KOMMENTAAR
Karen Klandorf
Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor
Muinsuskaitseameti esindajana olen tänulik linnakodanikele huvi ja diskussiooni eest. Kuna avalikkuse ootused linna peatänava äärse hoonestuse ilme suhtes on viimasel ajal korduvalt jutuks tulnud, olen nende hoonete olukorraga tutvumise ja omanike nõustamise prioriteetsele kohale seadnud.
Just seetõttu leidis aasta alguses aset ka koos päästeametiga tehtud kodukülastuste sari, mis algas just Tallinna tänavalt. Nende hoonete ja sealsete elanike käekäik on meile oluline.
Põhjused, miks need hooned seisavad tühjalt või hooldamata, on väga erinevad. Mitmel juhul on selleks loodetud majandusliku kasu ootuse nurjumine, on omaniku tahtlikku kohustustest kõrvalehoidmist, kuid valdavalt on põhjuseks omanike või elanike puudulikud rahalised võimalused.
Vastavalt põhjustele on ka abistamise ja olukorra parandamise meetmed erinevad. Ühte ainsat ja töötavat võluvitsa või -sõna kahjuks olemas ei ole.
Muinsuskaitseameti esmaeesmärk on tagada kultuuripärandi säilimine. Sellest lähtuvalt ei saa ma nõustuda pakutud koopiamajade püstitamise ettepanekuga. Imiteerimine pole väärtust loov tegevus. Hävitada ehe ja väärtuslik algupärand ning asendada see näilise keskkonnaga – hoopis see kõlab depressiivselt.
Lammutamine pole ainuvõimalik lahendus. Muude lahenduste ja võimaluste nägemiseks on vaja esmajärjekorras omaniku tahet ja algatust. Olgu selleks siis kasvõi toetuse taotlus.
Uusarhitektuur ei ole Paide vanalinnas välistatud. Meil on mitu tühja ja hävinud hoonestusega kinnistut, kus see on võimalik ja ka soovitud.
Laial tänaval asuvate tules kannatada saanud hoonete omanik on alustanud lammutuse ettevalmistust Tallinna 22 hoonest. Koostamisel on Tallinna 22 lammutusprojekt.
Et kõigi hoonetega korraga tegelemiseks omanikul võimalused puuduvad, siis Laia tänava hoonete juures tuleb esmajärjekorras tagada ohutus ja piirata ligipääs kinnistule.
Artiklis viidatud lagunev elamu Puuvilja 11 ei paikne muinsuskaitsealal ja sellele ei laiene ka muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded. Seetõttu on antud hoone ilmekas näide, et mitte seadusest tulenevad piirangud ei ole algne põhjus, vaid kõik algab omaniku tahtest ja tegevusest.
Tallinna tänav on Paide vanalinna kõige terviklikumalt algupärasel kujul säilinud osa. Just see tänav on kogu vanalinna kontekstis kõige suurema miljööväärtusega. Mujal on igal pool nõukogude ajal seda keskkonda võrdlemisi ulatuslikult muudetud – kõige jõulisemalt Rüütli tänavas.