Vastukaja: Kuidas päästa vanu maju

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiit Schvede
Tiit Schvede Foto: Järva Teataja

Paide vanalinna muinsuskaitsealal asuvate vanade puithoonete saatusest on räägitud aastakümneid. Erinevatel tänavatel asuvate hoonete saatus on erinev.

Tiit Schvede

Paide elanik

Laia tänava ristist kutsekoolini asuvate Tallinna tänava puithoonete saatus ei olene eeskätt omanikest ja võimalikest investoritest. Tähtsaim küsimus on, millal ehitatakse välja sademevee äravoolu kanalisatsioon. Sellest on juttu olnud väga palju aastaid.

Kõik majad on tunduvalt allpool tänava pinda. Sa võid hooneid tõsta kõrgemale, aga ega see  muuda sademevee voolamise suunda, see on ikka majade poole.

Enne selle küsimuse lahendamist ei tule ükski omanik ega investor ühtegi hoonet korda tegema, sest see on mõttetu tegevus. Seda peaks muinsuskaitse ja omavalitsus hästi teadma.

Omanike nõustamine ja hoonete olukorraga tutvumine olukorda küll ei lahenda. Omanikel võib raha ja tahtmist olla, kuid sellisesse kohta raha paigutada õige küll ei ole.

On probleeme, mida ei saa lahendada majaomanik, vaid see kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Viimasel kümnel aastal olen muinsuskaitseameti Järvamaa  vaneminspektorina sel teemal rääkinud  kõikide linnapeade ja linnavalitsustega, kes on eri aegadel võimul olnud, kuid tulemus on olnud alati üks: raha pole ja paistab, et ei saagi kunagi selle töö jaoks olema.

Kui kohalik omavalitsus ei suuda tagada omanikele kõige elementaarsemaid tingimusi hoonete päästmiseks, siis ei ole antud olukorras ka eetiline survestada omanikke hooneid korrastama.

Kui niisugune olukord jätkub, siis paarikümne aasta pärast võivad kodanik Ants Relviku mõtted ka teoks saada: hävinud hoonete asemele kerkivad nende nüüdisaegsed koopiad.

Teine raske probleem on tänavate kõrgused. Iga remondiga tuleb tänava kõrgust viia allapoole, aga mitte kogu aeg tõsta. Nii need majad maa sisse kaovadki.

Viimane ehe näide on Rüütli tänav, kus paigaldati uusi trasse ja tehti  munakivitee, mille kvaliteet ei vasta mingitele normidele. Hea on see talvel, kui jää ja lumi teevad tee siledaks.  Siis olid valimised ukse ees...

Tänav tõusis veel kõrgemale kui enne ja äsja renoveeritud hoone vundament kadus vaateväljalt.

Kirjutada lehte mõtteid, kuidas midagi oma arust paremaks teha, on hea, kuid utoopia valdkonda kalduda pole ka mõtet.

Kui nende puithoonete asemel püstitada uued hooned, siis ka see on võimalik ikkagi alles pärast sademevee äravoolu kanalisatsiooni rajamist.

Muinsuskaitseametnik näeb ainult asja üht poolt, see on halvad ja süüdimatud omanikud, kellel polevat tahet ja algatust midagi teha. Nii öelda on kohatu. Toetuse taotlus ei lahenda üldse mitte midagi, sest jutt saab väga heal juhul olla paarist tuhandest eurost.

Ametnik peab eeskätt vaatama, mida tema saab ja peab tegema olukorra parandamiseks või lahendamiseks, aga mitte otsima kodanikke, keda karistada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles