Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis. Korduvalt sõiduki joobeseisundis juhtimise eest nähakse aga ette kohustuslik šokivangistus.
Roolijoodikute elu läheb kibedamaks
Kuriteo puhul on täielik karistusest tingimisi vabastamine edaspidi välistatud. Lisakaristusena määratakse ka kohustus juhtimisõiguse äravõtmise osas.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (suhtumise karmistamine sõiduki joobes juhtimisse) eesmärk on viia paremini kooskõlla süüteo raskus ja karistus.
Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid selgitas, et joobes sõidukijuhtimine on süütegudest Eestis üks levinumaid ja ohtlikumaid ja seetõttu on karistuste karmistamine igati õigustatud. Eriti suurt tähelepanu tuleb tema sõnul pöörata sellele, et vältida korduvrikkumisi.
Seadusega ergutatakse esmakordseid rikkujaid hoiduma uutest süütegudest, luues võimaluse väärteokaristusest tingimisi vabaneda ja teatud tingimustel säilitada juhtimisõigus. Lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral saab süüdlast suunata katseajaks ravile, koolitusele või sotsiaalprogrammi.
Seadusega sätestatakse täiendav kuriteokoosseis, kui raske liiklusõnnetuse põhjustanud juht põgeneb sündmuskohalt.
Seadus jõustub tänavu 1. novembril.