Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Linnuvaatleja: korralik suvi jääbki tulemata

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Heino Luige esikus ootab kahes pesas kokku toitu kaheksa pääsupoega. Peremees loodab väga, et nad suudavad lennuvõimeliseks kasvada. | FOTO: Kamilla Selina Lepik

Luige talu peremehe Heino Luige kodus on tänavu suisa 16 pääsupesa, aga poegi kipub lennuvõimeliseks vähe sirguma ning peremehe meelest on see jaheda ilma süü.

Enamik pesadest on elumaja küljes, mitu neist tuulekodades, kus linnud Luige heldinud pilgu all edasi-tagasi lendavad. Nad on peremehe ütlust mööda suisa nii julged, et võiksid vabalt tuppa tulla, kui uks lahti oleks. Toa­ukse asemel on neile aga suvi läbi sisse- ja väljalennuks avatud esikuuks.

Sääski napib

Luige kinnitusel oli üsna mitmes pesas kevadel poegi, aga juuli hakul, kui ilmad külmemaks kippusid ja toidunappus kätte tuli, hakkasid vanalinnud järeltulijaid pesast välja heitma. «Ennast vanad linnud nälga ei jäta,» selgitas ta.

Pääsukeste toiduks on Heino Luige ütlust mööda sääsed, kärbsed on neile juba liiga suured. «Sääski on aga külma tõttu olnud liiga vähe, et toiduks jaguks,» lausus ta.

Praegu on tuulekodade kahes pesas mõlemas neli poega, kaelad toitu oodates õieli. Nüüd loodab Luige talu peremees, et ehk saavad nood ikkagi lennuvõimelisteks kasvatatud. «Loodan, et vähegi ilma peab. Siis oleks tänavu kokku 11 poega. Mullu lendas neid minu talus kümne pesa peale välja 31,» rääkis peremees.

Ta ütles, et on lindudesse väga kiindunud. Nad hakkavad laulma kell neli hommikul ning teevad teda sedasi üles ajades suurt rõõmu.

Luik ütles, et teiste pesade juures pole praegu erilist toimetamist näha. Kui linnud hauduks, oleks sabaots pesast väljas. See töö käib isas- ja emaslinnul kordamööda ning vahepeal käib üks teisele toitu toomas. Heino Luik ütles, et kui nüüd nädala jooksul pääsukesed uusi poegi hauduma ei hakka, on selleks lootusetult hilja, sest septembri keskpaigaks peavad nad olema lennuvõimelised. «Nad tunnevad mitu nädalat, ehk isegi kuu aega ilma- ja toiduolusid ette ning kui head ilma loota pole, ei hakka pesa loomagi,» rääkis Luik. Praeguste märkide järgi ennustas ta, et tänavu õiget suve ei tulegi.

Jäid hiljaks

Luige talu peremees on 15 aastat pidanud märkmikku, kus on muu hulgas kirjas iga päeva ilm ja rändlindude saabumise ajad. Pääsukeste kohta teadis ta öelda, et nood on Kaali külla jõudnud enamasti aprilli lõpul ja septembri teiseks pooleks on nad läinud. Tänavu olevat nad juba tulemisega väga hiljaks jäänud: suurem osa neist jõudis kohale alles 19. mail. Siis luges Luik õhust kokku 20 pääsukest ehk kümne pesa jagu.

Karksi kandis elava ornitoloogi Olav Renno meelest pole sääskede vähene arvukus ja toidunappus seotud niivõrd ilma jahenemise, kuivõrd olude muutumisega. Nimelt on varasemaga võrreldes jäänud märksa napimaks loomalautu ja rooja, mis on omakorda putukatele toidubaas. «Liiga puhtalt elame. Lindudel on juba tunamullusest toidunappus käes – süüa ei ole,» sõnas Renno.

Teine kaalukas põhjus, miks sääski, parme ja muidu putukaid napib, on ornitoloogi ütlust mööda asjaolu, et põllumehed kasutavad väga tõhusaid taimemürke, mis paraku ajapikku ka muud keskkonda hävitavad. Lääne-Euroopas ja viimasel ajal Eestiski on just seetõttu liikide väljasuremine saavutanud erilise hoo. «Nõukogude ajal olid üksluised ja vähetoimsed mürgid, mis nii halvavalt ei mõjunud,» tõdes ta. Renno lisas, et seda, milline tuleb suve teine pool, ei söanda ta lindude järgi otsustada, ehkki mõningaid spekulatsioone võib teha.

Tagasi üles