/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks rahandusministri esitatud eelnõu, millega lisatakse makseteenuste hulka makse algatamise ja kontoteabe teenused. Samuti rakendatakse internetimaksetele ajakohaseid turvanõudeid, mistõttu väheneb paroolikaartide kasutamisala. Eelnõuga viiakse ühtlasi Eesti seadused kooskõlla uue EL-i makseteenuste direktiiviga.
„Makseteenuste turu, eelkõige kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete, kiire areng on tinginud vajaduse seadusi kaasajastada. Senise regulatsiooniga pole hõlmatud paljud uuenduslikud maksetooted ja –teenused, mistõttu võivad tekkida olulised õiguslikud probleemid nii konkurentsi, turvalisuse kui tarbijakaitse valdkonnas,“ selgitas rahandusminister Toomas Tõniste.
Seega on eelnõu eesmärgiks turul tegutsevate ja turule tulevate ettevõtjate tegevustingimuste võrdsustamine, asjakohaste seaduste kohaldamisala laiendamine uutele makseteenustele, maksetega seotud turvariskide maandamine ning tarbijakaitse tagamine.
„Tarbijatele tekib uute makseteenuste näol ühtlasi juurde lisavõimalusi internetis oma ostude eest tasumiseks ja oma finantsseisu jälgimiseks. Regulatsiooni karmistamine tagab omakorda nii seniste kui uute teenuste usaldusväärsuse ja jätkuva turvalisuse,“ ütles Tõniste.
Uute teenustena lisanduvad makseteenuste hulka makse algatamise ja kontoteabe teenus. Esimene neist võimaldab näiteks netipoes tasuda ka siis, kui puudub krediitkaardiga maksmise või pangaligi kasutamise võimalus. Makse algatamise teenuse võimaldab makseasutuse kaudu algatada ülekande ja informeerida kaupmeest maksetehingu toimumisest. Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest. Klientide huvide kaitsmiseks võivad uusi teenuseid osutada üksnes ettevõtjad, kellel on selleks Finantsinspektsiooni tegevusluba.
Kliendi tuvastamine on osutunud tõsiseks väljakutseks interneti kaudu tehtavate maksetehingute puhul ja erinevate uuringute kohaselt on aasta-aastalt tõusnud risk sattuda pettuse ning konfidentsiaalse informatsiooni varguse ohvriks. Kõnealune risk võib pidurdada innovaatiliste makseteenuste kasutamist ja makseteenuste turu arengut. Seetõttu muudab eelnõu rangemaks ka elektrooniliste maksetega seotud turvanõuded.
Tulevikus peavad makseteenuse pakkujad rakendama kliendi tuvastamisel niinimetatud tugeva autentimise nõudeid. Eestis võimaldavad seda näiteks ID-kaart, mobiil-ID, samuti erinevad rakendused ja paroolikalkulaatorid. Maksetega seotud turvariskide maandamiseks piiratakse seniste paroolikaartide kasutust, sest need on hõlpsasti kopeeritavad. Piirangud laienevad ka nendele internetimaksetele, mille puhul ainsa turvaelemendina kasutatakse pangakaardile trükitud numbrikombinatsiooni.
Kõnealused turvanõuded jõustuvad täies ulatuses orienteeruvalt 2019. aasta esimese poolel. Täpne kuupäev sõltub sellest, millal EL Komisjon võtab vastu asjakohase rakendusmääruse.
Lisaks muudab eelnõu kliendi omavastutuse piirmäära pangakaardi autoriseerimata kasutamise korral ning see langeb seniselt 150 eurolt 50 eurole. Samuti reguleeritakse täpsemalt kaardimakseid, mille puhul pole maksega nõustumise hetkel täpne summa teada - näiteks automaattanklas kütuse ostmisel. Sellisel juhul tuleb kliendilt küsida nõusolek kindla rahasumma blokeerimiseks maksekontol ning blokeering tuleb lõpetada niipea, kui laekuvad andmed täpse maksesumma kohta.
Seadus on plaanitud jõustuma 2018. aasta 13. jaanuaril.