Milleks minna poodi autoga, kui saab ka hobusega

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Türi vallas Paala külas elav Andres Talts rakendab oma kahe ja poole aastase täkupoisi kaariku ette ja asutab end Türi poole teele, et minna poodi. Niisama, lõbu pärast, sest hobune tahab ju ka näha, mis mujal ilmas sünnib.

Kell on üle poole kümne hommikul, kui Talts hakkab Eesti raskeveotäkku Nordenit kahe kohaga sõiduvankri ette rakendama. «Poisu, ära nüüd jama, astu ilusti aiste vahele, lähme ju linna vaatama!» meelitab ta hobust.

Ja hobune astubki. «Ta saab jutust aru, sest ma räägin temaga tihti. Pean omavahelist suhtlemist hästi tähtsaks. Olen pigem veidi kannatlikum, kui tõstan häält või hoidku selle eest, et karistan hobust,» seletab 36aastane muheda olekuga Talts.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles