Keskväljaku eksperiment läks kogukonna toel korda

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnapea Siret Pihelgas Paide gümnaasiumis
Linnapea Siret Pihelgas Paide gümnaasiumis Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kes oleks võinud arvata, et suve veetmine Paides võib osutuda nii meeleolukaks ja lõbusaks, nagu näitas äsja lõppenud linnaruumi eksperiment keskväljakul, millele pani sümboolse punkti viies arvamusfestival.

Siret Pihelgas

Paide linnapea

Mõte Paidest kui vaba aja veetmise kohast klassikalise Euroopa väikelinnana on mu peas keerelnud juba pikemat aega. Oleme küll viimastel aastatel palju panustanud keskkonda – Pärdi muusikaaed, Lembitu pargi uuendus või lilleamplid –, kuid avalikku ruumi, kus inimesed saaksid lihtsalt olla, lõõgastuda, juua kohvi ja suhelda sõpradega, meil seni polnud.

Ka noored veedavad oma aega seetõttu kultuurikeskuse parklas või kaupluste ümbruses.

Eelmisel aastal kutsusimegi arvamusfestivalile keskväljakust kui linlaste võimalikust kogunemiskohast rääkima eksperte, ettevõtjaid ja teisi huvilisi.

Arhitektide näited edukatest linnaruumiprojektidest kinnistasid mõtet proovida seda ka Paides, sest linnasüda võiks siiski olla midagi enamat kui ringristmik.

Mõtet sai vaetud festivali eestvedajate Ott Karulini, Maiko Kesküla ja Kaspar Tammistiga – ka nende mõte töötas samas suunas, kuidas linnaväljakut rohkem elama panna.

Pakkusin eksperimendi korras võimalust katsetada keskväljaku osalist sulgemist nädalaks ajaks. Aga miks nädal, teeme kuu aega, pakkusid nemad vastuseks.

Nüüd, pea aasta hiljem, eksperimendi lõppedes, möönan, et keskväljaku arhitekt ja kujundaja Elo Kiivet on korda saatnud väikest viisi ime – kujundanud õdusa avaliku ruumi linnasüdames.

Peale tema andsid projekti oma osa vabatahtlikud, kes tegid tööd puhtast entusiasmist. Et linna omad inimesed selle lõid, siis oskasid nad seda ka hoida – kõik rajatu püsis kogu see kuu aega.

Meie inimesed andsid oma osa ka programmi: tantsisid, tegid muusikat, andsid kontserte, näitasid filme, sportisid, kasvatasid muru ja kastsid lilli. Aitäh kõigile, kes kaasa aitasid!

Paides tehti sellega avaliku linnaruumi ajalugu: nii pikaajalist ja suuremahulist ettevõtmist pole varem Eestis ette võetud.

Kui enam-vähem alati põgeneb suvitaja Paidest võimalikult kaugele või vähemalt ei liigu linlane tööpäeva lõpus tänavatel, siis sel korral väärib ka Paide väikest viisi suvepealinna tiitlit.

Kuigi tavaliselt vajab inimene aega, et mõne uue asjaga leppida või sellega kaasa minna, võtsid uutmoodi avaliku ruumi üllatavalt kiiresti omaks nii noored kui ka teised linlased.

Just-nagu-välismaal-võrdlust kuulis väga palju. Kuigi sel lausel ju otsest mõtet polegi, saame kõik aru, mida öelda tahetakse.

Keskväljaku eksperimenti käidi uudistamas ka mujalt Eestist. Pole just tavaline, et ühe liiklussõlme igapäev keeratakse pea peale ja autoteele rajatakse elutuba.

Mis oli siis see, mis kohalikud keskväljakule aega veetma meelitas? Paide inimene veedab enamasti oma vaba aja mujal, kuigi toredaid kohti siin on. «Lembitu pargis on ka tore käia ja pingil istuda, aga koht, kus sõpradega üle laua juttu ajada ja suvemelu nautida, puudus pea täielikult,» oli keegi tabavalt öelnud.

Selgus, et paidelane polegi nii kodulembene ja eraklik, kui tavapärasest linnapildist, eriti õhtuti ja nädalavahetuseti, seda järeldaks.

Kui tekitada õdus avalik (väli)ruum kohvi- ja koogiostmise ning muude võimalustega, siis tuleb paidelanegi välja. Oli tunda, et inimesed vajasid sellist keskkonda.

Keskväljaku eksperiment esitas meile ka mitu ülesannet, mida järgmine kord paremini teha. Näiteks kindlasti tuleb lahendada kirikutaguse parkla küsimus, et inimesed pääseksid sinna mugavamalt ja kergemini.

Arvan, et järgmisel aastal peab looma keskväljakule samasuguse keskkonna. Olles arutanud seda linnavalitsuses, võiks see aeg kesta kogu suve.

Tulevikus võiks plats avaliku ja inimsõbraliku linnaruumina kasutuses olla püsivalt aasta ringi. Ei tasu peljata, et talvisel ajal pole seal tegevust.

Meie mullune jõulumajake osutus vägagi populaarseks, kuhu jõudmiseks pidid lapsed küll üle sõidutee minema. Miks mitte kasutada keskväljakut lumelinna ehitusplatsi, liuvälja või jõulumaana.

Hea näide on võtta meie sõpruslinnast Haminast, kus talvel püstitatakse koguni telk, et inimestel oleks koos hea aega veeta. Praegu teeme koostööd Eesti arhitektide liiduga, et leida meile sobilik lahendus.

Paide keskväljak on ka ajalooliselt olnud inimeste kohtumiskoht. Tahame selle ülesande väljakule tagasi anda.

Loodan, et meie äsja lõppenud eksperimendist kujuneb kord tava. Paide inimestel peab olema võimalus oma kodulinna tähtsaimat väljakut nautida, ja mitte ainult ringristmikuna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles