Ettevõtja rajab 4500 paneeliga päikesejaama

Peetrisse kerkiva päikesejaama arendaja Aap Hirvesoo ütlust mööda peaks jaam valmima novembriks.

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

«Loodame, et tuleb rohkelt särtsu,» lausus ettevõtja Aap Hirvesoo naljatledes päikesesse vaadates. Novembriks peaks Peetri alevikku vanade sigalate asemele valmima umbes 4500 paneeliga päikeseelektrijaam.

Päikesejaama rajab Eesti kapitalil põhinev ettevõte Olsson & Nielsen Nordic OÜ. Jaama arendaja Hirvesoo täpsustas, et paneelid võtavad tulevikus enda alla ligi kaks ja pool hektarit maad.

Hektar kinnistust jääb tulevikumõtetele, kus elektrienergiat võiks edaspidi ka kohalikult tarbima hakata.

Kinnistu ostmisel 2015. aasta lõpul sai määravaks küllaldase võimsusega elektriliinide olemasolu ja avar ümbrus. «Vana, 650kilovoltamprine alajaam ja keskpingega varustatus olid sellise võimsusega jaama loomise eelduseks,» sõnas Hirvesoo.

Jaama alalisvoolu võimsus on 1,2 megavatt-tundi ja aastane tootlus umbes üks gigavatt-tund.

Seega võib tegu olla mitte pelgalt maakonna, vaid Põhjala suurima päikesejaamaga, sest senine suurim, mis avati eelmisel aastal Saaremaal, mahtus ühele hektarile.

Jaama suurust Hirvesoo üle ei tähtsusta. «Päikeseenergia on praegu nii kiiresti arenev valdkond, et kahe nädala pärast võidakse teha kuskile jaam, kus on kaks paneeli rohkem ja ongi neil juba suurim,» lausus ta naerdes. «Pealegi pole ju päikesejaam veel valmis, esimesed paneelidki alles teel.»

Tõsi, karkassid on juba suuresti paigaldatud, paika rihitud ning Hirvesoo näol peegeldub rõõmu ja rahulolu. Kuigi kunagistest sigalatest imbub ikka veel õhku kergelt kirbet lõhna, katab raamide alust juba tärkav muru. Hirvesoo selgitusel õpetab päikesejaama projekt talle iga päev midagi uut. Ka kannatlikkust, sest sellises mahus päikesepaneelide tarne on ka suurtele tehastele proovikivi.

Uue alajaama ehitus lõppeb samuti alles sügisel. Põhilise tootmisega on kavas alustada uuel aastal, võimalik, et juba veebruaris. «Sel aastal oli veebruaris päikeseenergia tootlikkus väga hea, oli palju selget ilma,» märkis Hirvesoo.

Põhjamaades on Hirvesoo selgitusel võimalik päikeseenergiat toota keskmiselt jahedama kliima tõttu, mis hüvitab vähesema päikesevalguse. «Päikesepaneelidel on omadus, et mida külmem ilm, seda parem tootlikkus,» täpsustas ta.

Skandinaavia maades on suuri päikesejaamu vähevõitu, küll aga Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Näiteks Hispaania Arnedo päikesejaam toodab igal aastal 34 gigavatt-tundi energiat, olles suuteline varustama elektriga 12 000 majapidamist.

Suurtele elektrijaamadele päikesenergia tootmismahud muidugi lähedale ei pääse, sest näiteks Paide koostootmisjaam tootis 2016. aastal 7,7 gigavatt-tundi elektrienergiat.

Sügise poole hakkab ettevõte otsima ka töötajaid, sest kuigi päikesevalgusest elektrienergia tootmine käib automaatselt, on vaja neid, kes reageerivad riketele või tegelevad lihtsalt hooldusega. «Üldiselt pole paneele pesta vaja, kui just suur linnuparv üle ei lenda ja endast jälgi maha ei jäta, aga suvisel hooajal on kindlasti vaja muru niita,» tõi Hirvesoo näiteid.

Peetrisse kerkiv päikesejaam on ettevõttel esimene, kuid Hirvesoo loodab, et see ei jää viimaseks. Kui automatkad välja arvata, siis temal isiklikud kokkupuuted Järvamaaga puudusid.

Projekti käigu ja asjaajamisega kohalikus omavalitsuses jääb Hirvesoo rahule. Seda, kas investeering end ka ära tasub, näeb kümne aasta pärast.

    Tagasi üles