Järvamaa ei peaks jääma vaesemate rolli

Lauri Läänemets Foto: Erakogu

Kardan, et oleme liialt harjunud uudistega, nagu Järvamaal on tasuvat tööd vähe ja inimesed pigem lahkuvad kui tulevad tagasi. Kui arvestada, et kogu Eesti põeb samasugust haigust ega oska muutustega kohaneda, on kiiremal reageerijal siin eelis. Lahendus, kuidas töötasu suurendada, on täiesti olemas.

Lauri Läänemets

Väätsa vallavanem

Järva Teataja kirjutab, et siinsete inimeste palk jääb 250 eurot  Eesti keskmisest madalamaks ja lõhe suureneb veelgi, sest maakonna elanike sissetulekute kasv on Eesti omast neli korda väiksem.

Lisaksin siia teadmise, et rahvana saame esimest korda viimase tuhande aasta jooksul kogeda elanikkonna massilist vananemist ja juba praegu näeme, et tehnoloogia areng muutub järjest kiiremaks, asendades töökohtadel inimest.

Samuti teame, et Järvamaal on kõrgharidusega töötajaid 18 protsenti rahvastikust ja neid jääb pigem vähemaks, samal ajal kui Eesti parimad näitajad jäävad üle 40 protsendi. Lisame neile veel fakti, et majandus on järjest rohkem liikumas tehnoloogia ja tarkvara suunas.

Mida vähem tööturul töötajaid on, seda rohkem neid üle ostetakse. Kahtlemata on Tallinnal siin Järvamaa ees eelis ning sinna lahkub osa paremate oskuste ja teadmistega inimestest.

Teine rühm tööealisi, kes Järvamaale jääb, jaguneb kaheks. Väiksem seltskond neist ei suuda leida endas motivatsiooni korralikult tööl käia või piirdub nende võimekus uut õppida kõige lihtsamate oskustega.

Rohkem on aga neid, kes omavad  tööl käimiseks enesekontrolli ja on võimelised ka haridustee uuesti jalge alla võtma.

Kui osa headest töökätest Järvamaalt lahkub ja järsku paljud pensionile jäävad, on tööandjad suures hädas. Üldistatult öelduna on valikuid kaks: kas tegevus lõpetada või investeerida tehnoloogiasse, mis hakkab inimese asemel tööd tegema.

Seesama tehnoloogia vajab aga teistsuguste oskustega inimesi. Näiteks kui käsitsi paigutatav lüpsimasin asendada robotiga, on vaja inimest, kes oskaks robotit hooldada või masinale ülesandeid anda.

Siin peitubki meie nõrk koht: uut, tihti IT-oskusi vajavat tööd oskab meil teha liiga vähe inimesi. Nii oleme pealtvaatajad olukorras, kus tasuvamad töökohad liiguvad Järvamaalt Tallinna.

Järvamaa lahendus on haridus, töökohtade olemasolu ja suurema sissetuleku tagamiseks eelkõige täiskasvanuharidus. Korrelatsioon oskusega keerulisemat tööd teha ja saada kõrgemat palka on täiesti olemas.

Meil on suurepärane kutsehariduskeskus, kuid IT-oskuste õppimine piirdub seal seni arvutikarbi lahtivõtmise ja tolmu pühkimisega sellelt.

Pigem on tarvis anda oskusi, mis panevad inimese IT-alal loogiliselt mõtlema, et ettevõtja saaks paari päevaga masina opereerimise selgeks õpetada. Tihtilugu võib see põhineda üheksanda klassi teadmistel ega pea puudutama programmeerimist.

Siinsel IT-haridusel, kui see on hästi tehtud, on veel üks eelis. Nimelt suudaksime ümber pöörata olukorra, kus enamik noori läheb teistesse kutsekoolidesse, mitte Järvamaale. Siit ära läinud tihti tagasi ei tule.

Arvestades seda, et Skandinaavia ettevõtted teevad nüüd investeeringuid pigem IT-töökohtadesse, on meil võimalik pakkuda võimalust olla ettevõtjale paindlik koolitaja juhul, kui töökohad Järvamaale luuakse.

Selliselt õnnestub maakonda meelitada mujalt tulijaid, kes töökohta leides jäävad siia ka elama.