/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul oli 22. septembri seisuga Eestis koristatud kõige rohkem 60% põllukultuuride, nagu teravili, raps, kaunviljad, pinnast, mis on tavapäraste oludega võrreldes väga tagasihoidlik tulemus. Võrreldes eduka 2015. aastaga on koristus kolm nädalat hilinenud.
„Eesti teraviljakasvatajatele on tänavune hooaeg kujunenud väga erakordseks. See on teine ebasoodus aasta järjest, mis paneb paljud ettevõtted Eesti eri piirkondades keerulisse olukorda," lausus põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. "Saatsime maaeluministeeriumile märgukirja, milles palume kaaluda kõiki põllumajanduspoliitikaga lubatud võimalusi sektori olukorra leevendamiseks.“
Sõrmus lisas, et põllukultuuride saagikus on tänavu olnud õnneks väga hea, mis aitab natukehüvitada viljakasvatajate suuri kahjusid seoses ebasoodsate ilmastikuoludega.
"Siiski on pikalt kestnud sadu ja viljalõikuse hilinemine röövinud vilja kvaliteedi, mis viib omakorda alla saagi müügihinna, kasvatanud hüppeliselt viljakuivatuse ja -koristuse kulusid ning muutnud osa saagist koristuskõlbmatuks. Eriti halvaks hinnatakse Eestis suurtel pindadel kasvatatava herne olukorda, mille saagist suur osa on hävinud,“ lausus Sõrmus.
Sõrmuse sõnul näitab põllumeeste tagasiside, et maakonniti ja tootjate lõikes on olukord väga erinev. Lääne-Virumaal, kus kõnealuste põllukultuuride pind moodustab ligi 15% antud kultuuride kogupinnast Eestis, oli reedese seisuga koristatud vaid pool pinnast.
Samasugune seis on ka mitmes teises Põhja-Eesti maakonnas. Tartumaal, mis on suuruselt teine taimekasvatuspiirkond (ligi 13% Eesti kogupinnast), ulatus koristatud pinna osa kõige rohkem 65%ni. Seejuures on mõlemas maakonnas suuri põllumajandusettevõtteid, kes on jõudnud koristada vaid 35–45% põllukultuuride pinnast. Mõnevõrra parem on olukord Lääne-Eestis ja saartel. Ilma tõttu on kõige rohkem saanud kannatada Eesti idapoolne äär Rakverest Võruni. Kõige rohkem on sademetest kahju saanud Põlvamaa ja Võrumaa ning idapoolne Tartumaa.
Suureks mureks on sademete suure hulga tõttu pehmeks muutunud põllud, mis takistavad viljakoristust vaatamata sellele, et ilmad on viimastel päevadel muutunud heaks. Kuivad ilmad lubavad tõenäoliselt päästa valdava osa põldudele jäänud saagist, kuid koristuse hilinemine, sademed ja vilja lamandumine on vilja kvaliteedile teinud pöördumatut kahju ning koristusel tekib ka palju kadusid.
Hilinenud koristus ja vihmased ilmad pole lubanud vajalikus mahus teha ka sügiskülve. See paneb löögi alla ka järgmise hooaja ning põhjustab põllumeestele probleeme keskkonnasõbraliku tootmise meetme raames võetud talvise taimkatte nõudmise täitmisel. Takistatud on ka sõnnikulaotus, mistõttu ei jõuta seaduses toodud tähtajaks ilmselt vajalikke töid ära teha.
EPKK hinnang põhineb maakondlike põllumeeste liitude ning Lääne-Virumaa ja Tartumaa paljude põllumajandustootjate tagasisidel. Samuti andsid oma hinnangu olukorrale Eesti suurimad viljakokkuostjad – Baltic Agro, Scandagra, Oilseeds Trade ja PÜ Kevili.