Vabariigi Valitsus kinnitas tänasel istungil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, millega soovitakse muuta hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust, laiendada haridustöötajate riikliku tunnustamise võimalusi ja toetada muutunud õpikäsituse rakendumist.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu toob kaasa mitmeid muudatusi
Minister Mailis Repsi sõnul ei taga kehtiv seadus piisavalt õpilaste individuaalsete vajadustega arvestamist. „Tahame luua igale õpilasele paremad võimalused saada vajalikku tuge hariduse omandamisel. Selleks anname kohalikele omavalitsustele juurde otsustusõigust ja lisaraha sobivaima toetussüsteemi tagamiseks,“ ütles Mailis Reps.
Eelnõuga kaotatakse seadusest hariduslike erivajaduste mõiste ja kategooriad ning eriklassid senisel kujul. „Iga õpilane võib vajada õpingute jooksul erinevatel põhjustel tuge,“ selgitas minister Reps. Eelnõu järgi on kooli ülesanne välja selgitada õpilasele vajalik tugi ja seda tuge pakkuda, kaasates vajadusel koolivälist nõustamismeeskonda, sh tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste.
Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on muuta ka põhikoolivõrk ühtseks ja võimaldada kohalikel omavalitsustel terviklikult oma koolivõrku juhtida. Minister Mailis Reps kinnitas, et riik ei sulge ühtegi tuge vajavate õpilaste kooli, kuid on valmis andma koolid ja taristu kokkuleppel üle kohalikele omavalitsustele. „See aitab tagada, et õpilane saab oma võimetele ja vajadustele vastavat haridust võimalikult elukoha lähedal ja vanemad ei pea abi otsides eri asutuste vahet jooksma,“ selgitas Reps.
Täna kinnitatud eelnõuga kavatsetakse muuta riigieelarvelise rahastamise aluseid senisest paindlikumaks ning suurendatakse haridus- ja tegevuskulude toetuse mahtu ca 22 miljonit. Riik annab riik kohalikele omavalitsutele ja eraüldhariduskoolide pidajatele tõhustatud- ja erituge vajavate õpilaste jaoks tegevuskulu toetuse, mis sisaldab ka tugiteenuste toetust 6 miljonit eurot aastas.
Riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele
Tuge vajavate õpilastega seotud õppekorralduse muutmise kõrval on kavas kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses võimalus määrata õpetajatele ja õppejõududele riiklikke preemiaid ja stipendiume. Eesmärgiks on tänada ja tunnustada parimaid haridustöötajaid riigi kõrgeimal tasemel ning aidata seeläbi kaasa ka õpetajaameti väärtustamisele ühiskonnas.
Ettepanek on anda iga-aastaselt välja üks haridustöötaja elutööpreemia, kaks õpetaja aastapreemiat ning lisaks ka õppejõu aastapreemia. Preemiate suurusjärk oleks sarnane sportlaste ja kultuuritöötajate preemiatega – elutööpreemia 40 000 eurot ja aastapreemia 9600 eurot. Lisaks preemiatele sätestab eelnõu võimaluse määrata haridusvaldkonna innovatsiooniks ka stipendiume, mis annavad õpetajale võimaluse kasutada näiteks vaba semestrit koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis või hariduspoliitika kujundamises osalemiseks.
Varasema õpi- ja töökogemusega arvestamine üldhariduses
Soodustamaks täiskasvanud õppijate pooleli jäänud koolitee jätkamist ja lihtsustamaks välismaal elanud ja õppinud õpilaste naasmist Eesti koolisüsteemi, näeb eelnõu ette võimaluse arvestada üldhariduse õppekorralduses õpilaste varasema õpi- ja töökogemusega (VÕTA). VÕTA arvestamine on tavaline kõrg- ja kutsehariduses, kuid üldhariduses pole seda võimalust seaduses seni reguleeritud.
Lisaks sisaldab eelnõu seadusemuudatust, millega luuakse võimalus pakkuda gümnaasiumides mittestatsionaarses õppes üldhariduse omandamise võimalusi täiskasvanutele. Kavakohaselt võib riik kokkuleppel kohalike omavalitsustega võtta üle täiskasvanute gümnaasiumide pidamise, et tõsta õppekvaliteeti ja kasutada ressursse efektiivsemalt.
Eelnõu menetlus jätkub Riigikogus. Kui Riigikogu eelnõu heaks kiidab, jõustuvad muudatused 2018. aasta 1. jaanuaril.