Kalu tohib veekogusse asustada ainult keskkonnaameti loal

Karpkalad võivad tiigis heades tingimustes 10–15kilosteks kasvada.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Seoses Maardu järve asustatud kaladega tuletab keskkonnaamet meelde, et kalade asustamiseks veekogusse läheb tarvis ameti luba. Karpkalu, nagu ka teisi võõrliike, Eesti veekogudesse asustada ei tohi, sest need liigid võivad omada ohtu veekogu ökosüsteemile.

 

Maardu linnavalitsuse eesmärk oli Maardu järve puhastada asustatud kaladega, sealhulgas võõrliigi karpkalaga.

Selline tegevus on keelatud, sest veekogus tuleb säilitada kohalik fauna ja mitte rikkuda seda võõrliigi lisamisega, vaid leida puhastuseks muid võimalusi. „Pealegi ei täida karpkala temale seatud eesmärki järvepõhja puhastada. Põhjasetteis sonkides aitab karpkala sealt vabastada toitaineid, lämmastikku ja fosforit, intensiivistades sellega veetaimede ja mikrovetikate vohamist veelgi. Kõige selle tulemusena väheneb vee läbipaistvus ning halveneb veekogu seisund,“ selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Maardu linna soov asustada Maardu järve karpkalu jõudis  harrastuskalastajate ühenduse kaudu keskkonnaametisse enam kui kuu aega tagasi ning ameti vee-elustiku spetsialistid selgitasid toona, et karpkala kui võõrliigi asustamiseks luba ei anta ning vajadusel tuleks leida alternatiiv.

Et järvel käib intensiivne kalastamine, soovitas keskkonnaamet järve asustada haugi, kes aitab paremini kontrolli all hoida lepiskalade hulka ning soodustab sellega järve üldseisundi paranemist.

„Järve puhastamise metoodika valik tuleks jätta selle valdkonna spetsialistide hoolde. Omapäi toimetades võib tulemus olla vastupidine soovitule ning oodatud kasu asemel võib veekogu seisund veelgi halveneda. Seetõttu ongi kalade asustamiseks veekogusse vajalik taotleda luba, mille menetluse käigus kaalub Keskkonnaamet ka plaanitud asustamise mõju järve ökosüsteemile, et vältida soovimatuid tagajärgi,“ selgitas Aimar Rakko.

Lisaks peab kalade asustamise juures viibima ka loa andja ehk keskkonnaameti esindaja. Eraomandis, sealhulgas mitte avalikuks kasutuseks oleva veekogu asustamise juures peab viibima ka veekogu omanik või tema esindaja.

Keskkonnaamet on edastanud info juhtunust keskkonnainspektsiooni. Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumise eest karistatakse trahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut trahviga kuni 32 000 eurot.

Lisainfot loa taotlemise kohta saab vajadusel Keskkonnaameti kodulehelt ja jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialistidelt.

Tagasi üles