Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rahandusminister Toomas Tõniste: tasakaal pole eesmärk omaette

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Tairo Lutter/Postimees

Eelarvenõukogu leiab, et kiire majanduskasvu olukorras peab riigieelarve olema ülejäägis. Miks on see väikeses, kuid siiski puudujäägis?

Nii Eesti Pank kui ka eelarvenõukogu peavad eelarvesse suhtuma väga konservatiivselt. Nad tervitasid meie tegevust selles suunas, et vähendasime eelarve puudujääki poole jagu, aga, jah, eelarvenõukogu näeks hea meelega, et eelarve oleks ülejäägis.

Mis siis takistab ülejäägis olemist?

Alati saaks ülejäägis olla. See on filosoofiline küsimus. Kohti, kust kärpida investeeringuid, ja kulutusi, mida ära jätta, on palju. Kärpimisvõimalusi näitas majandussurutise aeg, kui tõmbasime kulusid maha üle 500 miljoni euro. See on alati võimalik, aga kas tingimata vajalik?

Peljatakse, et ettevõtte tulumaksu laekub prognoositust vähemgi ja eelarve puudujääk suureneb seetõttu veel. Kas kartustel on alust?

Prognoose on erinevaid. OECD soovitab, et võiksime rohkem kulutada ja seeläbi majandust veel rohkem elavdada ja majanduskasvu tõsta.

Ühelt poolt läheb meil paremini, mingeid makse laekub rohkem, kuid struktuurse tasakaalu reeglist tingituna tekib miinus 98 miljonit eurot.

Minu ettepanek oli, et vähendame puudujääki poole jagu, et jõuaksime varem eelarvega tasakaalu. Võetud eesmärgid oleme suutelised saavutama.

2018 ei hakka kehtima suhkrumaks, sellega vähenes tulu pool veel 15 miljoni jagu. Olen seisukohal, et me ei pea ära kulutama kõike, mis eelarvesse laekub, ja koalitsioon tuli mõttega kaasa.

Kas on normaalne, et meie maksupoliitika tõttu lähevad miljonid eurod Lätti?

Ei ole ja tendents on murettekitav. Vist 2012/2013 lepiti kokku mõistlik aktsiisitõusude redel, kuid see läks kontrolli alt välja 2014, kui tuli sotside ja Reformierakonna koalitsioon. Siis hakati taas rääkima aktsiiside ennaktempos tõstmisest.

Hoiatav on Soome turistide ärakadumine. Kui seal öeldakse, et Eesti on nii kalliks läinud, et pole mõtet sinna minna, ei tuldagi. Piiriülene kaubandus ei tundunud algul nii suur probleem, kuid see laieneb.

Peale kütuse ostetakse alkoholi, toidukaupa, ehitusmaterjale. On avastatud, et Lätist on odavam sisse osta teenuseid.

Jälgime piiril toimuvat ja vastuse mõjude kohta saab anda novembris. Siis näeme, kuidas on aktsiisitõus mõjunud lahjale alkoholile olukorras, kus laovaru on müüdud. Kas ostmise tipphetk jääb suvesse, püsib sellisena või tõuseb veel, nagu ennustavad tootjad.

Praegu on nii, et aktsiisitõusuga laekub eelarvesse umbes 70 miljonit eurot rohkem. Kui tõusust saadav lisaraha sulama hakkab, olen valmis tõstatama aktsiisitõusude ärajätmise.

Tagasi üles