Töö laste keskel hoiab kellatädi noorena

Anne Põder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed julgevad pöörduda oma muredega Maie Kaasiku poole. Ta on Paide gümnaasiumi administraatori laua taga nende tarvis alati olemas.
Lapsed julgevad pöörduda oma muredega Maie Kaasiku poole. Ta on Paide gümnaasiumi administraatori laua taga nende tarvis alati olemas. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Paide gümnaasiumi administraator Maie Kaasik, kelle töölaud asub kooli tuiksoonel, on töötanud ühes asutuses 45 aastat järjepanu. Võiks ju arvata, et töö õpilaste ja õpetajate keskel on teda ära tüüdanud. Aga ei. Selgub, et just see hoiab teda noorusliku ja tegusana.

Paide gümnaasiumi administraatori laud on kooli visiitkaart, kus tervitab sisseastujaid alati viksilt ja viisakalt riides ning sätitud soenguga tädi Maie. Täpselt nii lapsed ja õpetajad Maie Kaasikut (72) kutsuvad.

Sageli on ta lastele ja õpetajatele nagu hoolitsev ema, kes lahendab ettetulevaid olukordi otsekohe ja kelle poole on hea pöörduda, kui midagi vaja läheb.

Nii näiteks võib Maie juurde tormata keset tundi, kui liimipulk saab otsa või nõel on koju ununenud. Tal on salapärased sahtlid, kus leidub kõike. Maie juurde tulevad lapsed ka rõivistust, kui jopelukk tõrgub kinni minemast või saapapaelad on lõplikult puseriti läinud. Ta aitab lapsi, kuidas saab ning sageli parandab katki läinud luku või kotiõmbluse nagu nipsti ära.

Rääkimata sellest, kui lapsel on põlv katki või muhk otsa ette joostud. Ikka otsitakse tädi Maie juurest abi ja lohutust. Ta on päästeingel isegi siis, kui mõni laps on bussiraha maha unustanud ega saa koju või trenni sõita. Maie leiab selle raha. Uskuge või mitte, aga keegi pole jätnud talle laenuraha tagasi toomata.

Laste mured tuleb murda kiiresti

Sama heatahtlikult kui laste eest, hoolitseb tädi Maie ka teiste kooli töötajate eest. Õpetajad kinnitavad, et Maie on koolis asendamatu abiline ja kursis kõigega. Temalt saab kõige kiiremini teavet ja tema kaudu jõuavad teated edasi just sinna, kuhu need jõudma peavad.

Lisaks juhendab ta koolis igapäevaseid majandusasju, jagab koristajatele näpunäiteid ja töövahendeid, hoolitseb tunnikella õigel ajal helisemise eest ning jälgib turvakaametate pilte koolis ja selle ümber tehtavast.

Maie Kaasik ütles, et tahtis kunagi saada lasteaia kasvatajaks. «Seda ei juhtunud, kuid elu tõi mind ikkagi laste juurde,» märkis ta. «Olen selle võimaluse eest tänulik olnud.»

45 aastat tagasi läks Maie Paide 1. keskkooli internaati kokaks. «Maja oli siis õpilasi täis, tööd oli palju,» meenutas ta.

Juba kokaameti kõrvalt hakkas ta vaikselt majas majandusasjadel silma peal hoidma, kuni 1982. aastal saigi temast internaadi perenaine. «Juhtus nii, et sain internaati omale korteri ka ja nii olin põhimõtteliselt 24 tundi lastele kättesaadav,» lausus ta. «Mul polnud südant neid oma muredega ära saata, kui nad mu uksele koputasid. Ikka aitasin.»

Perenaiseks olemise kõrvalt tegi Maie õhtuti koolis valveid, hoides koolivälisel ajal majal pilku peal.

1997. aastal, kui internaat ära kadus, sai Maie põhitööks kooli administraatori amet, kes ta on siiani. Kooli tuleb ta juba enne kella seitset. Vanakooliinimesena eelistab ta tööle tulla veidi varem, et saaks rahulikult maja valve alt ära võtta, rõivaid vahetada, klassiruumid lahti teha ning alates kella seitsmest naerusuiselt õpetajaid ja õpilasi tervitada.

Tööpäevad kestavad tal poole kolmeni päeval ja suurema osa tööpäevast käib tema ümber pidev möll ja sagimine. Oma töölaua juurest lahkub Maie vaid mõneks hetkeks tassikest teed tooma või tualetis käima.

Kogu info ning õpilaste ja õpetajate liikumised jätab ta endale meelde. «Paberile täheldan üles vaid mõne üksiku asja,» märkis ta. Mõnikord tabab Maie end õhtul kodus ehmatusega mõttelt, kas kõik asjad said ikka korraldatud või edasi öeldud. Enamasti on ikka saanud.

Oma mälu treenimiseks ja mõistuse vahedana hoidmiseks lahendab Maie vabadel hetkedel ristsõnu. Pideva mõttetöö leiab ta ajule vajaliku olevat ning see hoidvat ka tobedad ja tarbetud mõtted eemal.

Maie märkis, et kunagi ammu oli tal korra tunne, et on koolist ja lastest väsinud. «See oli aeg, kui lapsed olid kuidagi jõhkrad. Nad lõhkusid ja laamendasid, kippusid kaklema,» meenutas ta. «Mõtlesin toona, et pean natuke veel vastu, ja oh imet, ajad läksidki paremaks. Tänapäeva noorus pole sugugi hukas, nagu väidetakse. Vastupidi, nüüd on lapsed julged, siirad ja sõbralikud.»

Vanaema naudib ekstreemsusi

Õpilaste hea suhtumise on Maie kahtlemata ise välja teeninud. Tema poole pöördutakse alati viisakalt ja põhjendatakse oma soove. «Eks ma olen neid siin maast madalast õpetanud palun ja aitäh ütlema,» lisas ta.

Oma elu ei kujutaks Maie Kaasik praegu kooli ja lasteta ettegi. «Mis asja ma seal kodus vahiksin või teeksin,» ütles ta õlgu kehitades. Just koolielu keskel tunneb ta end hingelt noorena. «Memmede tantsurühmast ma sellist nooruslikkust ei leiaks,» viskas ta nalja.

Tavapärase eakatele mõeldud meelelahutuse asemel naudib Maie hoopis ekstreemsusi. «Lapselapsed on mulle kinkinud helikopteri sõidu ja seiklusparkide külastusi. Ma ei karda kiirust ega kõrgust. Olin täitsa omas elemendis, kui sel suvel Kiviõli seikluspargis suurel kiirusel mööda trossiliini alla tuhisesin,» selgitas ta õhinal. «Sellised asjad mulle meeldivad, kui saan koos laste või noortega kuskil turnida või midagi ägedat avastada.»

Maie leiab, et emalikkust ja headust suudab ta koolis jagada seetõttu, et on ka ise ema ja vanaema. «Minu lapsed on samuti Paide gümnaasiumis õppinud, seetõttu on see kool ja inimesed mulle igas mõttes omad,» lausus ta.

Peresidemeid peab Maie väga tähtsaks. Ehkki tütar ja lapselapsed ei ela enam Paides, veedavad nad kodus kõik tähtpäevad ja põikavad alati möödasõidul olles läbi. «Nii peabki olema, et kui nad olid väiksed, toetasin mina neid, ja nüüd on nende kord minule olemas olla,» ütles ta.

Samasuguse suhtumisega on Maie ka koolis. Praegu on ta seal lastele olemas, aga kui kunagi peaks temaa mingil põhjusel mõne õpilase abi vajama, siis küllap leidub nende sadade seas ikka keegi, kes teda aitab.

KOMMENTAAR

Ivi Kukk

Paide gümnaasiumi õpetaja

Maie on justkui meie kooli hea haldjas. Tal on alati kõigi ja kõige jaoks aega ning tema abivalmidusel pole piire. Ta teeb alati palju enam, kui tema töö administraatorina nõuaks. Ta on lihtsalt nii hea inimene.

Nii lapsed kui ka õpetajad suhtuvad temasse austuse ja lugupidamisega ning me keegi ei kujutaks ette, et teda poleks selle laua taga toimetamas. Tema kaudu käib suur osa kooli infovahetusest ja ta saab selle edastamisega väga hästi hakkama.

Mulle meeldib Maie juures ka see, et ta näeb alati hoolitsetud ja esinduslik välja. Ta on koolile tõeline visiitkaart. Tema vitaalsus ja nooruslikkus on kadestamisväärsed ning küllap just seetõttu ta kooli toimetama nii hästi sobibki.

Maie Kaasik Kanal 2 eetris

Eile õhtul oli Kanal 2 eetris Roald Johannsoni telereportaaž «Roaldi nädal», kus seekordne teema oli ühele ametile pikki aastaid truud olnud inimesed. Teiste hulgas portreteeris Johannson ka Paide gümnaasiumi administraatorit Maie Kaasikut.

Johannson uuris, mis vägi hoiab inimesi ühe ja sama ameti küljes kinni ja kas pärast pikki aastaid on toss korstnas või jagub vunki veel kauaks-kauaks.

Saade on kordusena eetris täna kell 12 ja esmaspäeval kell 13. Samuti on saade järelvaadatav kordusTVs ja Kanal 2 veebis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles