Tööturule sisenevatel noortel puudub julgus ja ambitsioon

Euromündid.

FOTO: www.freepik.com

Tänavu korraldatud SEB noorte finantskäitumise uuring näitas Eesti noorte head finantsplaneerimise ja juhtimise oskusi, kuid puudu jääb ettevõtlikkusest ja julgusest riskida.

Mitu aastat järjest korraldatud noorte uuring annab hea pildi keskmisest Eesti noorest. Tänavu võttis uuringust osa 776 noort vanuses 18 kuni 25 eluaastat, kes on tööturule juba jõudnud või on sinna jõudmas. Uuringu järgi keskmine Eesti noor töötab ja on õpingud lõpetanud või on neid lõpetamas, saab palka 500–800 eurot kuus ja loodab mõne lähima aasta jooksul teenida kuni 1500 eurot ning planeerib oma eelarvet. Üldist head kuvandit Eesti noortest kinnitab ka see, et 75 protsenti noortest koguvad raha, 40 protsenti kogub üle 100 euro kuus ja konkreetsel eesmärgil. Iga teine küsitlutest planeerib oma kulutusi ja 22 protsenti arvestavad nii suuremate kui ka väiksemate väljaminekutega.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppeli meelest on finantskäitumise perspektiivist tegu väga tubli põlvkonnaga, kellel on suuremad eeldused saada hakkama eluliste väljakutsete ja mitte jääda hätta majandusraputuste tulemusel nii, nagu juhtus mitmete eelkäijatega. „Samas on näha, et tublid planeerijad ja kogujad ei julge riskida. Seepärast on järgmise põlvkonna majandust edasiviiv ettevõtlikkuse ja äriambitsioonimootor üsna nõrk. Kahjuks kinnitavad seda ka uuringu tulemused, mille järgi ainult neli protsenti noortest on seotud ettevõtlusega, 70 protsenti vastanutest ei ole mõelnud ega plaanigi tegelda ettevõtlusega tulevikus,“ lausus Koppel.

SEB finantsturgude riskinõustaja Kristofer Vähi pidas uuringu üllatavaks tulemuseks noorte vähest huvi investeerimise vastu. „Me kõik täheldame oma ühiskonnas suurenenud huvi investeerimise vastu, kuid päevakorral olev trend noori justkui ei puuduta. Kuni 25-aastaste investorite varade maht on alla ühe protsendi ja 70 protsenti kogujatest väidavad, et hoiavad oma sääste peamiselt sularahas,“ lausus Vähi.

Tagasi üles