Pärast haldusterritoriaalset reformi tuleb liitunud valdades ja linnades kokku leppida, milline hakkab välja nägema nende ruumiline terviklahendus. Uued omavalitsused peavad üldplaneeringu algatama aasta ning selle kehtestama kolme aasta jooksul.
Uutel omavalitsustel tuleb koostada terviklik üldplaneering
3. november 2017, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Haldusterritoriaalne reform mõjutab ka ruumilist planeerimist. Ühest küljest on uutel omavalitsustel suurem võimalus ning kindlasti ka vajadus värvata planeerimisvaldkonna spetsialiste. Teisalt tasub silmas pidada, et ühinenud omavalitsused peavad koostama uue üldplaneeringu,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab Tartus toimuval planeerimiskonverentsil. „Võib olla juhuseid, kus endised omavalitsused on hiljuti uue üldplaneeringu juba kehtestanud, kuid siiski tuleb luua ka terviklahendus. Samas saab kehtestatud planeeringuid kindlasti arvestada ka uue koostamisel.“
Uue üldplaneeringuga tuleb läbi mõelda, millised on omavalitsuse olulisemad keskused, kus elanike arv kasvab ja kahaneb ning kuidas maakasutust sellest lähtuvalt kohandada. Samuti tuleb läbi mõelda ehitus- ja maakasutusreeglid. Näiteks võib olla uues omavalitsuses tekkinud olukord, kus kehtivate üldplaneeringute järgi võib ühes külas olla minimaalne krundi suurus 2000 ruutmeetrit, kuid naaberkülas 4000 ruutmeetrit. Seega tuleb analüüsida, kas sellised erinevused on põhjendatud või on vaja neid muuta.
Lisaks andis minister Aab konverentsil ülevaate maavalitsuste tegevuse lõpetamisest. „Maavalitsused lõpetavad alates uuest aastast oma töö ning selle funktsioonid jagatakse omavalitsuste ja ministeeriumide valitsemisalade vahel. Mis puudutab riiklike ruumilise planeerimise ülesannete täitmist maakondades, siis uuest aastast on siin omavalitsustele partneriks rahandusministeeriumi maakondlikud talitused,“ lisas minister.
Kaks päeva kestev Tartu planeerimiskonverents toimub juba kolmandat korda. Sel aastal osaleb konverentsil ligi 250 planeerijat ja valdkonna huvilist vabakonnast, ettevõtetest, omavalitsustest, ülikoolidest ja riigiasutustest. Konverentsi korraldavad Eesti Planeerijate Ühing ja Tartu Ülikool. Konverentsi läbiviimist toetavad Eesti Biokeskus, URBACT, rahandusministeerium, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.
Konverentsi täpsem info!