Praegu peaksime diskuteerima teemadel, milliseid valikaineid hakata õpetama Paide riigigümnaasiumis, milliseid erialaklasse luua ja kuidas oma pakkumisega konkureerida teiste omasugustega, mitte teemal, kuhu kool üleüldse tuleb.
Kas rahakulutus või linna areng?
7. november 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ants Hiiemaa
Paide linnavolikogu endine liige, Isamaa ja Res Publica Liit
Kultuur on see, mis toob inimesed ja uued ettevõtted linna. Selleks et meil oleks arenev linn, peab meil olema tugev kultuuriruum, mille tähtsaim osa on tugev gümnaasiumiharidus. Viimase nimel ei tohiks lugeda raha ega kulunud töötunde. Tuleks mõelda eelkõige sellele, mis oleks noorele inimesele parim lahendus.
Viimasel ajal on kooli asukoht kistud poliitilistesse tõmbetuultesse. Põhjuseks on olnud Järvamaa kutsehariduskeskus, mis ei ole loodetud eesmärke saavutanud. Kunagine haridusminister Jürgen Ligi soovis tolleaegse haridus- ja teadusministeeriumiga paigutada Paide riigigümnaasiumi kutsekooli ruumidesse.
Mida see plaan meile tähendaks? Eelkõige seda, et viis aastat tagasi Euroopa Liidu raha eest ehitatud kutsehariduskeskuse õpilaskodu sisu lõhutakse välja ja ehitatakse uus paraadsissekäik.
Paidele ja Järvamaale olekski riigigümnaasium füüsiliselt valmis. Selle hind oleks aga nii kutsekooli tegevuse lõpetamine kui ka gümnaasiumihariduse väljasuretamine Paides.
Selle asemel, et kutsekool tööle panna ja linna arengu huvides ära kasutada, lõhume alles valminud ehitise ruumid ja rajame sinna gümnaasiumi. Samal ajal on probleeme majutuskohtadega, ilma milleta on keeruline olla atraktiivne ka suurte ürituste korraldajatele.
Just asukoht on see, mis loob võimalusi linna arenguks. Logistiliselt oleks kõige odavam seminare, koosolekuid ja ka koolitusi korraldada Paides. Suurepärased ruumid selleks ja ka majutuseks on olemas kutsehariduskeskuses. Miks peavad Valga, Võru, Narva ja teiste linnade inimesed vurama Tallinna vahet, kui kõigile oleks märksa odavam keskel kokku saada?
Loodan, et uus riigivalitsus, kellele on regionaalpoliitika väga tähtis, tuleb selle ideega kaasa ning linnavolikogu ja linnavalitsus seavad arengu üheks olulisimaks osaks linna turunduse ja seminaride keskuse arenduse. Selleks tuleb majutuskohtade arvu oluliselt suurendada.
Ent see on vaid üks argument. Pannes otsuse keskmesse õpilased, saab kaalukeeleks ümbritsev keskkond. Küsimus on eelkõige selles, kas pakkuda õpilastele akadeemilist keskharidust koos kutsekooliga või luua neile keskkond, kus on olemas nii ajalooline hing, vaim, kultuur kui ka traditsioonid?
Täpselt samamoodi nagu Pärnus sütevaka gümnaasiumis, Gustav Adolfi gümnaasiumis ja Tallinna inglise kolledžis, kus õpilased omandavad teadmisi ajaloolistes hoonetes.
Posti tänava koolimaja oli Järvamaa ainus ja esimene kool, kus sada aastat tagasi hakati eestikeelset gümnaasiumiharidust andma. Koolil olid traditsioonid ja kindlasti ka ajalooline vaim, mis peaks tulevastes gümnasistides aukartust äratama, et väärilised õppurid olla.
Lisaks ajaloohõngule ja väärtusele annab Posti tänava riigigümnaasium ka vanalinnale uue hingamise. Koos Tallinna tänavale loodava muuseumi-tegevuskeskuse ning Tallinna tänavast muuseumi tänava kujundamisega koos ajastutruu keskväljakuga, ajaloolise ordulinnuse ja ajakeskusega moodustaks riigigümnaasium tugeva keskuse, mis üksteist toetama hakkavad.
Vanalinna majad saavad tugeva lisaväärtuse ning kogu linnapilt muutub oluliselt paremaks. Saame vanalinnas korda ühe ajaloolise hoone ja loomulikult nüüdisaegses võtmes koos moodsa juurdeehitisega.
Langetades otsuseid, mis puudutavad Paide linna märksa laiemalt, kui on pelgalt ühe kooli asukoht, ei tohiks me lugeda raha. Järeltulevad põlved väärivad seda, et nad saaksid õppida parimate kaasõpilastega parimas keskkonnas. Just sellises keskkonnas, kus neile on loodud kõik võimalused konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks.
Tugeva gümnaasiumihariduse abil on võimalik pikemas perspektiivis suurendada ka linna elanike arvu, sest kui noored näevad, et Eestimaa südames asub väikelinn, mis pakub lisaks kultuurile ka väga tugevat haridust, imelist elukeskkonda ja inimesi, kes seda kõike hindavad, langetab ta otsuse luua perekond Paides.
Samamoodi hoiame Eestimaa südames noori, kes näevad, et just kodulinnas on neile loodud kõik võimalused elus läbi lüüa, ega lähe tugevat gümnaasiumiharidust omandama Tartusse või Tallinna.
Kui noored pered näevad, et Eestimaa südames asub üks väikelinn, mis lisaks kõigele muule pakub ka väga tugevat keskharidust, võib sellest kujuneda oluline kaalukeel. Linn, mis ei suuda seda teha, kaob kahjuks võimalike variantide seast üsna kiirelt.
Üksnes nii on meil ajaloolise linnana lootust ellu jääda. Ja siis jagub ka inimestele ja ettevõtjatele tööd. Me ei peaks süümepiinu tundma raha raiskamise pärast, et tahame Järvamaa ja Paide lastele korralikku akadeemilist gümnaasiumi nii, nagu seda on saanud teised maakonnad ja maakonnakeskused. Et tahame näha Paide linna arenemas.
Kindlasti ei hakka Paide õpetajad rohkem palka saama ning elu Järvamaal ja Paides ei lähe paremaks, kui nõustume säästugümnaasiumiga ja loobume eurorahast.