Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuidas hoida laps elus viienda sünnipäevani?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kairet Kõljalg | FOTO: Erakogu

Olen kuulnud ütlust, et kui oled suutnud kasvatada lapse nelja-aastaseks nii, et ta pole saanud suuri vigastusi või surma, siis oled lapsevanemana õnnestunud. See ütlus on mõtlemapanev, eriti kui vaadata, mis toimub meie ümber iga päev.

Kairet Kõljalg

päästeameti ekspert

Eesti haigekassa andmetel oli 2015. aastal 0–4aastaseid lapsi Eestis 71 714, neist 23 004 ehk lausa üle kolmandiku said sellise vigastuse, et vajasid arstiabi. Lihtsaid arvutusi tehes võib öelda, et iga päev sai viga 63 last!

Väikelaste vigastuste peamised põhjustajad on kukkumised, mille tõttu vajas abi 9885 last. Vanus 0–4 on iga, kus laps sõltub täielikult oma vanemast ja vanema ülesanne on luua lapsele turvaline kodu.

Ent miks on ikka nii, et pea iga päev juhtub mõni õnnetus, mis on tekitanud lapsele tõsiseid või jäädavaid vigastusi või lõppenud sootuks surmaga?

Puutun oma töös kokku paljude inimestega ja tihtipeale tulevad jutuks kodus juhtuvad õnnetused. Kui avan õnnetuste tagamaid ja räägin peamistest probleemidest, mis õnnetusteni viivad, tunnevad vestluspartnerid end sageli šokeerituna.

Enamasti tuleb inimestele üllatuseks, et lapsed kukuvad akendest alla, neelavad alla mänguasjade pisikesi patareisid, söövad värvilisi pesukapsleid, saavad vanema antud rohtudest üledoosi või pistavad vooluvõrku jäetud nutiseadme laadija otsa endale suhu.

Need on päris tavalised olukorrad, mida võivad kinnitada kõik erakorralises meditsiinis töötavad lastearstid.

Samme, mis nende õnnetusteni viivad, on enamasti hõlpus ära hoida. Usun, et olukorrad, mida peetakse ilmsüütuteks, kuid mis ometi võivad viia kurbade tagajärgedeni, võivad esineda väga paljudes kodudes.

Näiteks hoitakse kodukeemiat kraanikausi all kapis, tikutoos vedeleb köögilaual, ravimid jäetakse diivanilauale, kõrghoones puuduvad akendel turvariivid, välisukse võtmeid hoitakse seal, kus juhtub, kodus puudub suitsuandur, ohtlikud esemed (nuga, käärid) asuvad laste käeulatuses, gaasiseade on katkine või hooldamata, kodutiigil pole turvatara, raamaturiiul pole seinale kinnitatud.

Kõik see on lapsele otsene oht, mis muutub tragöödiaks kohe, kui lapsevanem pöörab kasvõi korraks pea mujale.

Mida saab iga vanem teha, et tema lapse neljas sünnipäev ei jääks viimaseks?

Üks võtmelahendusi on muuta kodune keskkond ohutumaks vastavalt lapse ealistele vajadustele ja iseärasustele. Siin ei ole üht valemit, mis sobib igale kodule ja igale lapsele, sest teadupärast oleme kõik erinevad.

Oluline on tunda oma last, oma kodu ja vastavalt sellele panna turvalisuse sätted ritta. Üks universaalne kuldreegel selle juures siiski on: alati on parem kodu ohutusega üle pingutada kui ohte alahinnata. Kui seni pole õnnetusi juhtunud, siis ei tähenda, et neid ei juhtu ka homme.

Lapsevanem peab oma lapsega ohtlikest olukordadest rääkima. See on oluline, sest nii hindab ja pisendab vanem ise oma kodu võimalikke riske, samal ajal suurendab ta lapse teadmisi ohtudest ja ohutusest.

Kui laps teab, mis ohtu tekitab, siis ta oskab sellest eemale hoida. Loomulikult tuleb rääkimise puhul arvestada lapse vanuse ning sellest tuleneva vastuvõtlikkuse ja arusaamise võimega.

Tõsi on see, et isegi siis, kui kõik sätted on korras, juhtub õnnetusi. Seetõttu peab teadma, kuidas õnnetuse korral käituda. Kui häda on juba käes, siis ei ole enam aega guugeldada ja juhiseid otsida. Elementaarsed elu päästvad teadmised ja oskused tuleb endale enne selgeks teha.

Väga paljud õnnetusse sattunud inimesed on öelnud, et on kriisiolukorras unustanud isegi hädaabinumbri. Seega ei maksa pidada paljuks aeg-ajalt endale see lihtne 112 meelde tuletada.

Väikelapse puhul on ehk kõige olulisem järelevalve. Peamiselt juhtuvadki lastega õnnetused siis, kui vanemad on nad omapäi jätnud. Väikeste puhul ei piisa alati ainult füüsilisest kohalolust – samal ajal kui vanem lappab ühismeediat, on tema tähelepanu hõivatud ja laps võib oma teadmatusest palju korda saata.

Väikelapseiga on nii lühike ja lapsed kasvavad ruttu suureks. Soovitan vanematel seda aega nautida ja pühendada oma meeled väiksele ilmakodanikule. Tema vajab teie tähelepanu ja turvatunnet kõige rohkem.

Meie laste turvalisus ja ohutus ei tohi olla luksuskaup, mida lapsed ei saa tarbida vanemate väikese sissetuleku, teadmatuse või ükskõiksuse tõttu. Kõik lapsed on väärt ohutut kodu, keskkonda, kus kasvada ja tähistada oma viiendat, kuuendat, seitsmendat jne sünnipäeva.

Tagasi üles