Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tead midagi veoautokrossist, anna siis endast märku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Stardirivi Holstre-Nõmmel, 1960ndad. | FOTO: Erakogu

Veoautokross on Eestis väga pikaajaliste traditsioonidega, atraktiivne ja ainulaadne tehnikaspordiala. Tänapäeval harrastatakse seda ala veel ainult Eestis, Lätis ja Venemaal.

Eesti veoautokrossi sünnipaigaks loetakse Viljandit ja veoautokrossi isaks kunagist viljandlast ja praegu Sõrves elavat Tõnu Evertit.

Täpne Eesti veoautokrossi algusaasta vajab veel selgitamist. Veteranide juttudele tuginedes saan väita, et esimest korda sõideti veoautokrossi 1955 aastal Tallinnas, Kloostrimetsas, seal toimunud motokrossi ajal. Dokumentaalset kinnitust sellele veel kahjuks leidnud ei ole.

Võistluste lõpetamine Priipalus. Paremalt esimene Endel Peets, tema kõrval Viktor Mihkle. | FOTO: Erakogu

Kindel on aga see, et esimesed ametlikud Eesti meistrivõistlused veoautokrossis toimusid 1967.aastal. Esimene etapp sõideti Holstre-Nõmme rajal Viljandimaal 18.juunil ja teine etapp tähelepanuväärselt Järvamaal, 6.augustil Türil. Esimeseks Eesti meistriks tuligi Tõnu Evert  ja ta kordas seda saavutust ka aasta hiljem.

Seega on käesolev aasta mõningas mõttes juubeliaasta, möödus ju 50 aastat esimesest ametlikust Eesti meistrivõistlusest.

Eriti populaarne oli veoautokross 70-ndatel, mil Eestis võisteldi Priipalu, Kulbilohu, Holstre-Nõmme , Jäneda, Meegomäe, Karksi-Nuia, Einjärve jt. radadel. Oli aeg, mil näiteks Priipalu rajal, Valgamaal, oli korraga stardis üle 90 võistlusmasina. Oleks ilmselt rohkemgi olnud, aga tollased eeskirjad ei lubanud korraga rajale rohkem kui 10 masinat (arvestuslikult) igale kilomeetrile ja Priipalu rada oli 9,4 km pikk. Näiteks ei pääsenud sel põhjusel 1979 aastal N.Liidu MV-l rajale Paide mees Arvo Birk, kes tavaelus teenis leiba tollases Paide Autoinspektsioonis ehk tänapäeva mõistes Liikluspolitseis.

Tõmmates seost tänapäeva, on ka käesoleva aasta veoautokrossi Eesti meister Liikluspoliseis töötav Erko Sibul Võrumaalt.

Kõigile krossimeestele oli teada ja tuntud Jäneda rajal olev püstloodis laskumine, kus nii mõnegi mehe auto, tema uljast sõidustiilist tulenevalt, esiotsale vertikaalasendis seisma jäi.

Üleliiduliselt olid tuntud tegijad sel ajal Paide mehed Viktor Mihkle, Endel Peets ja Margus Virkoja. Peets ja Virkoja täitsid ära ka meistersportlase normi, kusjuures taolise tiitli väärilisi on Eestis alla 20.

Laskumine Jäneda seinast. Talv 1978. | FOTO: Erakogu

Veoautosport vajab tehnilist tuge ja seepärast oli ala koondunud just tollaste EPT-e juurde, aga lai kandepind oli ka autobaasides ja kolhoosides, sovhoosides. Paides paiknev Autobaas nr 10 oli tuntud tugevate sõitjate poolest..

Kui 1979.aastal traditsiooniline veoautokross üleliiduliselt keelustati, sest Moskva ametnikud leidsid, et veoautodega tuleb tööd teha, mitte asjatult maastikul ringi kihutada, püüdsid eestlased veidi kavaldada ja korraldasid veoautokrossi võistlusi edasi sõjalis sportliku mitmevõistluse nime all. Enne võistlusstarte lasti õhupüssi ja visati granaati. Kaua see nii ei kestnud ning tasapisi hakati liikuma tänapäevase võistlusmudeli poole.

Et Eesti meeste mehetegusid jäädvustada, tulime veokameeste veteranidega suheldes mõttele hakata vastavaid materjale koguma, koondama, säilitama, digitaliseerima ja avaldama. Konkreetse mõtte käis välja meistersportlane nii motokrossis kui veoautokrossis Jüri Treimuth Viljandist. Jüri on mees, kes on võistelnud mootorrattal, veoautodel Gaz 51, Zil 130, Uaz 469 ja Bagil. Kui tervis lubab, on Jüri, kellel 16.juulil täitus 75-s eluaasta, võistlustel ka tänapäeval kohal.

Paljudel „vedeleb“ kappides ja albumides fotosid, kavasid, diplomeid, medaleid, märke jne. Soov on need digitaliseerida, pildistada.  Esmase sammuna lõime Facebooki konto „Veoautokrossi Ajalugu“ , kus kogutud materjale avaldame. Tänaseks on nimetatud kontol juba üle 4200 sõbra.

Priit Teivejõe Tapa rajal, 2017. | FOTO: Erakogu

Veoautokrossi ajalugu tehakse tänapäeval jätkuvalt edasi. Igaaastaselt toimuvad mitmeetapilised Eesti meistrivõistlused. Võisteldakse kolmes klassis, Gaz 51/52, Gaz 53 ja superbagid. Meie sportlased käivad võistlemas Lätis ja Läti sportlased Eestis. Käesoleval aastal osales sarjas ka kaks Järvamaa meest. Priit Teivejõe, kes mõned aastad tagasi etappidel ka poodiumil on olnud ja Aivar Tedre, kes oli üks esimesi, kes taasiseseisvunud Eestis Gaz 53 klassis uuesti võistlema hakkas.

Aivar Tedre | FOTO: Erakogu

Siinjuures veelkord üleskutse kõigile, kes omab ise või teab kedagi, kellel on veoautokrossi puudutavat materjali – fotod, negatiivid, deapositiivid, kavad, vimplid, märgid, medalid, karikad, protokollid, enda memuaarid jne, palun võtke ühendust (Kalle Allik: 5039823 või veoautokross@gmail.com), et saaksime vastava materjali digitaliseerida ja kõigile nähtavaks teha.

FB konto Veoautokrossi Ajalugu.

Tagasi üles