Noorte kaasamine aitab teha pädevamaid otsuseid

Sten Perillus Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Haldusreformi järel on tekkinud Järvamaale kolm suurt omavalitsust, kus elab ligi 6800 noort vanuses 7 kuni 26 eluaastat. Suurt rolli kohaliku elu aktiivsuses hakkab mängima noorte osalus kohaliku omavalitsuse töös.

Sten Perillus

Väätsa noortevolikogu esimees

Tähtis on, et igas omavalitsuses oleks oma noorteesindus. Noored peavad tundma, et nad on üks väga oluline ühiskonna osa. Hea näitena saan tuua Väätsa vallavolikogu, kes küsis noorte arvamust haldusreformi kohta. Noortevolikogu korraldas küsitluse, mille tulemusi võeti kuulda ja ühineti Türi vallaga.

Tihtipeale ei julge noored vallajuhtidele välja öelda oma muresid/arvamusi. Vahelüliks peab olema kohalik noortevolikogu, kus on julged ja hakkajad aktivistid, kelle ülesanne ongi viia noorte hääl kohalikku volikokku.

On oluline, et noored saavad sõna võtta end puudutavate teemade puhul, nagu kooli arengukava koostamine, noortekeskuste lahtiolekuajad või sootuks see, milline vahend juurde osta jõusaali.

Olen kuulnud mitu korda omavalitsusjuhtidelt, et meil on ju õpilasesindus. Õpilasesindus kaitseb ainult kooli õpilaste, mitte kogu kohaliku omavalitsuse noorte huve. Koosolekute eesmärk pole valla või linna, vaid hoopis kooli arendus.

Järvamaa kolmest uuest omavalitsusest kahes on olnud toimiv noortevolikogu: Paide linna noortevolikogu ja Väätsa noortevolikogu. Nii Koerus, Imaveres kui ka Türil on olnud näha loomise algeid.

Suurt osa hakkab noortevolikogu töös etendama ka kohalik omavalitsus, kelle võimuses on suunata raha kohalike noorte osaluskogu arendusse.

Suurepärane näide on siin Paide ja Väätsa, kes suutsid luua osaluskogule oma eelarve. Sellega kaasnesid ka omaalgatusfondid, kus noortel on võimalus küsida oma projektile toetust. Võidavad kõik, nii kohalik kogukond kui ka projekti kirjutajad.

Laske noortel näidata, millises elukeskkonnas nad tahavad elada, ja nad tulevad kodukohta tagasi!