Kingime katuseraha kogukondadele

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ain Ostra
Ain Ostra Foto: Elmo Riig

Katuseraha ehk ilusa nimetusega regionaalsed investeeringud on ikka kirgi kütnud, nii ka sel aastal. Küllap on paljud kuulnud või lugenud riigikogu liikmete heldinud sõnavõtte sellest, kuidas katuserahas ei ole mitte midagi halba ja kuidas see annab võimaluse toetada just neid inimesi ja seda piirkonda, kust ta ise pärit on.

Ain Ostra

Vabaerakonna Järva-Viljandi piirkonna juht, erakonna juhatuse liige

See aitavat hoida sidet oma kodukohaga ja kes teine teaks oma kodukoha abivajajaid paremini, kui auväärt riigikogulane. Paistab ilus, pealtnäha täiesti kullakarvaline, seest on aga siiruviirulisem, kui arvata oskamegi.

Ausalt välja öeldes on tegemist pesuehtsa poliitilise korruptsiooniga. Kohe seletan.

Suur osa meie hiigla toredatest külaseltsidest, jahiseltsidest ja kõikvõimalikest kogukondlikest algatustest on otse või kaudselt seotud poliitilise rahajagamisega. Ikka vorst vorsti vastu.

Toetus valimistel müüakse tihti katuseraha vastu ja kummalisel kombel peetakse seda täiesti normaalseks. Olen kümneid kordi kuulnud, et seda või teist head algatust ei saa toetada, sest see ei pruugi meeldida sellele või tollele riigikogulasele, kes neile katuseraha andis, ja äkki me siis rohkem ei saa.

Kodukoha toetamisest rääkinud riigikogu liikmete jutt on mõeldud sinisilmsetele, sest tegelikult on tegemist otsese häälteostuga.

Kuidas see katuseraha jagamine siis käib? Eelarve viimasele lugemisele ilmuvad justkui laua alt parteide ettepanekud eelarvet täiendada. Muidugi on iga partei «osa» eelnevalt kokku lepitud. Näiteks sel aastal läheb jagamisele umbes neli miljonit eurot, millest iga koalitsiooni erakond saab miljoni ja opositsiooni erakonnad jagavad ülejäänu, ehk siis igale jääb umbes 300 000 eurot.

Vabaerakond on korduvalt teinud ettepaneku, et need katuseraha jagamise ettepanekud esitataks juba eelarve teisele lugemisele, suurendades nii tunduvalt läbipaistvust ja andes võimaluse teistele liikmetele need läbi töötada.

Teised erakonnad pole ettepanekut heaks kiitnud, sest siis tuleks ju oma ettepanekute tausta selgitama hakata ja nii mõnigi võib sellega hätta jääda. Muidugi ei saa kõiki riigikogulasi lüüa sama vitsaga ja kindlasti on neid, kes ettepanekute tegemisel need ka hoolikalt läbi töötavad.

Olles aga näinud riigikogus valitsevat käsu peale nupule vajutamise poliitilist kultuuri

(-tust), siis olen veendunud, et suur osa katuserahast teenib vaid üht eesmärki, see on vastuteene toetuse eest valimistel.

Vabaerakond püüdis eelmisel aastal oma «sülle kukkunud õnne» jagada võimalikult avatult ja koostöös piirkondadega, ent ikka oli pärast kritiseerijaid ja näpuga näitajaid.

Lihtsalt rahast loobuda ei tundunud mõistlik, sest siis oleksid seda jaganud teised, ja oma suva järgi.

Sellel aastal püüab Vabaerakond lahendada katuseraha jagamise täiesti teistsuguselt: kinkida see summa sajandaks sünnipäevaks Eesti kogukondadele.

Oleme otsustanud, et Vabaerakond loob koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks fondi, millest saavad vabaühendused taotleda raha kohalike kogukondade arenduseks.

Eelkõige on toetus mõeldud seltside, ühingute ja teiste kogukondlike liikumiste edenduseks. Soovime näha, et kohalikud kogukonnad teeksid Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul kingitusi, milleks on teod, ettevõtmised ja üritused, et muuta Eesti elu paremaks ja rõõmsamaks ja luua parem tulevik lastele.

Soovime näha, et meil oleks rohkem eluterveid, oma elukeskkonnast hoolivaid inimesi.

Fond luuakse külaliikumise Kodukant juurde, mis kureerib kogukondadele mõeldud EV100 programmi «EV100 igas külas».

Fondile laekunud rahataotlusi hindab Kodukant ja programmi EV100 moodustatud sõltumatu komisjon. Usume siiralt, et just nii saab Vabaerakond anda katuserahale sellise sisu, mis oleks läbipaistev, aus ja kaasav.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles