Eestis tekib aastas ligikaudu 470 000 tonni käitlemist vajavaid olmejäätmeid. Miks on vaja jäätmeid sortida ja liigiti koguda?
Ringmajandusest ehk miks peab prügi sortima
Siim Kiisler
keskkonnaminister
Seda peab tegema sellepärast, et need on väärtuslik ressurss, mida uuesti kasutades saab midagi toota. On selge, et kogu maailmas samas mahus kaevandades ja tarbides ei õnnestu tagada heaolu kõigile riikidele ja elanikele.
Seniselt majandusmudelilt tuleb üle minna ringmajandusele, mis suunab võimalikult palju jäätmeid ringlusse ja uute toodete tootmisse. Sellises keskkonnahoidlikus ja säästvas majanduses kasutatakse kogu ressurss ära.
Kui paljud meist seda teevad?
2014. aastal võeti uuesti ringlusse ehk koguti materjali liigiti 32 protsenti ja 2015. aastal vaid 30 protsenti olmejäätmete kogumassist. Seega vaid napp kolmandik Eesti elanikest korjab jäätmeid liikide kaupa.
Selleks et olukorda muuta, võtabki riigikogu kohe vastu jäätmeseaduse muudatused. Nendest olulisim puudutab korraldatud olmejäätmete veoteenuse hinna kujunemist.
Et tekiks motivatsioon jäätmeid sortida, peab inimestel olema sel viisil kogutud jäätmetest vabanemine odavam kui ühte konteinerisse korjatud prügist.
Kuniks ühte konteinerisse kuhjatud jäätmete vedu on odavam kui liigiti kogutu vedu, ei saagi suuri muudatusi inimeste harjumustes loota.
Nii ongi uues jäätmeseaduses põhimõte: jäätmeteenuse hind peab tagama, et sama kogumismahuti ruumala alusel oleks liigiti korjatud jäätmete teenustasu kõige rohkem pool segamini kogutud jäätmete hinnast.
Paberi- ja kartongijäätmete kogumisel kuni 20 protsenti segaolmejäätmete kogumise teenustasust. Mis omakorda tähendab seda, et segaolmejäätmete käitlushind tõuseb, nende äraandmine kallineb.
Aga kui inimene hakkab usinalt sortima ja liigiti koguma, väheneb tal segaolmejäätmete maht ja siis saab ta kasutusele võtta väiksema segaolmejäätmete konteineri ja maksab vähem kui varem.
Praktikas hakkab veoteenuse uus hind kujunema tulevaste riigihangete käigus, millega kohalik omavalitsus otsib jäätmeveoteenuse osutajat.
Teistmoodi hinnakujundusega tuleb riigihangete koostamisel arvestada 1. juulist 2018, mil seadus jõustub.
Jäätmekäitluse korralduses mängib muidugi väga olulist rolli kohalik omavalitsus ja hinna kõrval on kahtlemata oluline tegur kogu mugavus.
Kohaliku omavalitsuse ülesanne ongi tagada, et omavalitsuse territooriumil oleks elanikel selge kohustus jäätmeid sortida ja liigiti koguda ning neil avaneks võimalus jäätmeid liigiti ära anda.
Eelmisel aastal otsustas riik toetada kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist aastas 2,2 miljoni euroga.
Uuendus on ka nõue, et prügiarvel tuleb alates seaduse jõustumisest näidata segaolmejäätmete ja liigiti kogutud jäätmete teenustasud eraldi, et inimesed mõistaksid üheselt, mille eest ja kui palju maksavad.
Seoses sellega, et detsembrist on Pärnus kortermaja elanikel kohustus köögijäätmeid eraldi korjata, tuletan meelde, et keskkonnale on prügilasse ladestatud biojäätmed kahjulikud. Nendest tekkiv gaas metaan on märksa ohtlikuma toimega kasvuhoonegaas kui näiteks süsinikdioksiid.
Igaüks saab anda oma panuse, et hoida ja säästa keskkonda. Ja just oma kodus tekkivaid jäätmeid liigiti kogudes on võimalik seda panust iga päev suurendada.