Pühapäeval tähistas maailm rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütleb, et puudega inimesed, keda Eestis on üle 149 000, peavad saama elada nii iseseisvat elu, kui igaüks ise vajab ja soovib – ühiskonna roll on luua selleks võimalused.
“Puudega inimene on inimene teiste seas, kes vajab samuti kõiki võimalusi, et elada nii aktiivset ja iseseisvat elu, kui ta seda ise soovib ja tervis võimaldab. Selle hoiaku küpsemine ühiskonnas on vajalik, et väärika ja ligipääsetava elu võimaldamine ei jääks meie endi praktiliste oskuste või julguse, hoiakute taha,“ ütles minister Kaia Iva. „Nii Eestis kui mujal maailmas kogeb suur hulk inimesi igapäevaselt, et neid ümbritsev keskkond on täis füüsilisi ja emotsionaalseid takistusi. Soovin, et erinevaid teenuseid ja tooteid pakkudes mõtleks igaüks meist ka sellele, et näiteks tarbetu trepiaste, puuduv koodirida IT lahendustes või lihtsalt hirm erineva ees ei saaks kellelegi takistuseks igapäevaelu tegemistes. Ka iga omavalitsusjuht peab esmajoones mõtlema sellele, kas tema inimestel on olemas vajalik sotsiaaltransport ja muud –teenused.“
Selleks, et selgitada välja, milliseid teenuseid ja tuge vajavad puuetega lapsi kasvatavad pered kõige rohkem, on Turu-uuringute AS tänavu küsitlenud enam kui 1600 perekonda. Põhjalik kaardistus valmib 2018. aasta esimeses pooles. “Puudega lapse kasvatamine on perele arvestatav lisakoormus nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka vaimselt. Riigi ja omavalitsuste ülesanne on pakkuda vajalikku tuge, et vältida pereliikmete läbipõlemist ning lähiajal valmiv põhjalik kaardistus annab teenuste arendamiseks väärtuslikku infot,” selgitas sotsiaalkaitseminister.
Senisest rohkem on riigil kavas pöörata tähelepanu omastehooldajatele, kelle koormus on väga suur ja valikuvõimalused sageli ahtad. Hoolduskoormuse vähendamisse panustab riik tuleval aastal täiendavalt neli miljonit eurot ning aastatel 2018-2021 kokku 16,4 miljonit eurot.
2018. aastal on kavas senistele erihoolekandeteenustele lisaks rahastada päeva- ja nädalahoidu suure hooldusvajadusega psüühika- või intellektihäirega inimestele ning parandada dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud abi kvaliteeti ja kättesaadavust. Samuti alustatakse hoolduskoordinatsiooni süsteemi arendamisega, mille tulemusena saavad inimesed oma lähedaste hooldamisel asjatundlikku nõu.