Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

2018 tuleb sotsiaalvaldkonnas muutuse aasta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kaia Iva. | FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

Konservatiivse maailmavaate kandjana leian ka sotsiaalkaitseministrina, et kus tarvis, peab riik olema toeks ja nõuandjaks, võimaluste loojaks, aga suures plaanis ei tohi inimestelt ära võtta isiklikku vastutust. Riigi tugi peab jätma inimestele võimalikult palju otsustusvabadust.

Kaia Iva

sotsiaalkaitseminister, Isamaa ja Res Publica Liit

Tulevikumaailm vajab inimesi, kes on kohanemisvõimelised ja valmis ümber õppima ka pärast aastaid kestnud karjääri mingis kindlas valdkonnas. Inimeste eluiga ju pikeneb ja ka pensioniiga saabub hiljem.

Praegu on Eesti elanikest iga viies, statistikaameti prognoosi järgi 2050. aastaks aga juba iga neljas 65aastane või vanem. Viljandimaal elas 1. jaanuaril statistikaameti andmetel 10 532 üle 65aastast inimest, mis moodustab 22 protsenti maakonna elanike koguarvust.

Vananeva ühiskonna tingimustes pole töötamine mitte ainult inimese enda hakkamasaamise ja väärikuse küsimus, vaid kogu ühiskonna ees seisev ülesanne. Prognoosid näitavad, et kümne järgmise aastaga kaob tööturult rohkem kui 100 000 töötegijat ehk üle 14 protsendi praegusest tööjõust.

Rääkimata töö muutuvast iseloomust, mis samuti tekitab proovikive nii tööandjatele kui ka töötajatele. Seega: valmistuma peame kiiresti, suurendades inimeste valikuvabadust ja pakkudes samas abivajajatele tuge.

Peame üha enam liikuma paindlike töövõimaluste poole, olgu kõne all vanemaealised, väikelaste vanemad või senised toimetulekutoetuse saajad. Nõnda on plaanitud sotsiaalhoolekande seadusse muudatused, mille eesmärk on teha toimetulekutoetuse süsteem senisest paindlikumaks ja suunata toetuse saajaid tööturule. Statistika näitab, et toimetulekutoetuse saajatest on vähesed saanud samal ajal töötasu.

Mõistetavalt on uuesti tööle minek inimestele sageli keerukas ning seotud teatud kulutuste ja hirmudega, aga ka harjumuspärasest elurütmist väljatulekuga. Samas on just töötamine parim kaitse nii vaesuse kui ka sotsiaalse tõrjutuse vastu.

Paindlikumate tingimuste ja üleminekuaja loomisega soovime julgustada toimetulekutoetuse saajaid astuma esimest sammu ja uuesti tööle minema.

Kui praegu väheneb toetus juba esimesel palgapäeval, siis uue süsteemi järgi on tööleminejale kuue kuu jooksul soodsamad tingimused: esimese kahe kuu jooksul töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvata, järgmised neli kuud arvatakse sissetulekute hulka töötasust vaid 50 protsenti.

Et ka toetust saavates peredes saaks laste koolivaheajal teenitu jääda taskurahaks, ei arvata edaspidi kooliõpilaste töötasu toimetulekutoetuse arvutamisel leibkonna sissetulekute hulka.

Teise, paljudele äärmiselt olulise sammuna on kavas appi tulla omastehooldajatele, kelle koormus on väga suur ja valikuvõimalused ahtad. Eesti tööjõu-uuringu andmetel on hoolduskoormus 30 000 naisel ja 17 000 mehel, kellest kuus protsenti ei tööta või töötavad osaajaga vajalike teenuste puudumise tõttu.

Lisaks tööturult kõrvalejäämisele võivad needsamad inimesed sattuda ise abivajajaks. Hoolduskoormuse vähendamisse panustab riik nelja aastaga kokku 16,4 miljonit eurot.

Juba 2018. aastal on kavas lisaks senistele ööpäevaringsetele erihoolekandeteenustele rahastada raske ja sügava intellektihäirega täisealiste päeva- ja nädalahoidu ning parandada dementsuse diagnoosiga eakatele mõeldud abi kvaliteeti ja kättesaadavust.

Sügava puudega inimese töötavale pereliikmele on kavas võimaldada lisapuhkusepäevi.

Päeva- ja nädalahoiu loomine ei lahenda mõistagi kõiki hoolduskoormuse muresid, kuid on suur samm edasi. Sadade raske või sügava intellektihäirega täiskasvanute pereliikmed saavad võimaluse ühiskondlikus elus aktiivsemalt osaleda, aga ka lubada endale puhkust, teades samas, et nende pereliige on hoitud.

Aktiivne ühiskonnaelus osalemine ja hoitud pereliikmed on olulised märksõnad ka vanemapuhkuse süsteemi uuendusel. Muudatused jõustuvad mitme aasta jooksul, kuid juba tuleva aasta märtsist muutub paindlikumaks vanemahüvitisega ühel ajal tulu teenimine ning lisandub kolmikute ja enama arvuga mitmike toetus, et pered saaksid palgata abikäsi.

Järgnevatel aastatel on jõustumas vanemahüvitise peatamise ja taasalustamise võimalus ning 30 päevani pikenev tasustatud isapuhkus.

Ka nende muudatuste mõte on luua rohkem paindlikkust töö- ja pereelu ühitamisel, soodustada hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel ning vältida lastevanemate, eelkõige naiste väljalangemist tööturult.

Seni Eestis kehtiv vanemahüvitiste süsteem on kahtlemata üks heldemaid oma pikkuse ja hüvitise määra poolest, kuid see toob kaasa ka naiste pikki karjäärikatkestusi ega võimalda lastevanematel oma töö- ja puhkeaega piisavalt kombineerida.

Selleks et naised saaksid rohkem tööturul osaleda ning lapse või laste saamise rõõmu kõrval poleks muret sissetulekute kahanemise pärast, tulebki meil süsteem teha senisest paindlikumaks.

Kõikide muudatuste laiem mõte on üks: aidata perekondi eriolukordades, kuid teha riigina kõik selleks, et inimestel oleks tahe ja võimalus töötada ning sedakaudu ennast teostada. Nii saab inimene ise enda elu üle otsustades luua endale ja oma perele väärika enesetunde ning positsiooni kogukonnas.

Sotsiaalvaldkonna muudatused 2018. aastal

• Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest tõuseb 55 euroni kuus.

• 1. jaanuarist muutub paindlikumaks toimetulekutoetuse regulatsioon, et soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle asumist.

• Toimetulekupiir tõuseb täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus.

• Alates märtsist on vanemahüvitisega samal ajal tulu teenimine senisest paindlikum ja lisandub kolmikute või enama arvuga mitmike toetus.

• Alates 2018. aastast on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, kui inimese maksustatav sissetulek on kuni 1200 eurot, suurema tulu puhul hakkab maksuvaba osa vähenema.

Kui pensionär muid maksustatavaid tulusid ei saa, arvestatakse tulumaksuvabastus automaatselt ilma mingit avaldust esitamata. Inimesed, kes saavad pensioni või vanemahüvitist, saavad maksuvabastuse avalduse esitada nii sotsiaalkindlustusametile kui ka ühele töökohale, kuid kokku ikka maksimaalselt 500 eurole.

• Jaanuarist suureneb ka niinimetatud emapension. Ühele vanemale makstakse iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aastat ja keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, ühe pensioni aastahinde suurust igakuist pensionilisa. Seega varasemaga kokku saab üks vanematest iga lapse kohta kolme pensioniaasta suurust pensionilisa.

• Suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavad raske või sügava intellektihäirega täiskasvanud saavad 2018. aastast kasutada päeva- või nädalahoiuteenust ehk senise ööpäevaringse erihoolduse kõrvale tekib võimalus saada hooldust paindlikult ja kodu lähedalt, kuid elades siiski kodus.

• Represseeritute toetus tõuseb seniselt 192 eurolt 230 eurole.

• 2018. aastast hakkab taas kehtima matusetoetus summas kuni 250 eurot. Riigi rahastatud toetust maksab välja omavalitsus, see tähendab valla- ja linnavalitsus enda kehtestatud tingimustel ja korras.

Allikas: sotsiaalministeerium

Tagasi üles