Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Väätsa valda juhiti heaperemehelikult

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lauri Läänemets | FOTO: Erakogu

Nädalavahetuse Järva Teataja artiklist jäi kõlama, justkui Väätsa valla rahaasju oleks juhitud vastutustundetult. Et arvamustes kõlas rohkem poliitikat kui arusaamist ning artiklis oli kokku pandud mitu teemat, peame vajalikuks olukorda selgitada.

Lauri Läänemets

Väätsa endine vallavanem

Margit Lugna

Väätsa endine vallavolikogu esimees

Viimastel aastatel on Väätsale ehitatud uus eakate kodu, renoveeritud koolimaja, investeeritud hariduse sisusse, rekonstrueeritud veetrasse ja viimasena valmis aleviku järve puhkeala esimene järk.

Nii mahukad arendustööd eeldavad head planeerimist ja seda seni Väätsal ka tehti.

Väätsa valla teine lisaeelarve koostati sügisel, vahetult enne valimisi, seda eesmärgiga, et ühinemisel oleksid rahaasjad korras. Lisaeelarve koostamise põhjus oli sihtfinantseeritavate tulude ja kulude eelarvesse võtmine ning teiste tulu- ja kuluridade korrigeerimine vähemaks vastavalt tegelikule laekumisele. Sealhulgas vähendati teenuste müügi tulusid, korrigeeriti tulumaksu laekumist.

Toonase lisaeelarve ettepanekud tegi vallavalitsuse asemel volikogu eelarve- ja majanduskomisjon, mille koosolekust võttis osa Türi valla finantsjuht, sest alates 2017. aasta algusest osutas finantsjuhtimise ja raamatupidamise teenust Väätsale Türi vallavalitsus.

Iga eelarverida arutati omavahel läbi ja aluseks võeti finantsistide ettepanekud.

Ilmunud artiklis oli kokku pandud kaks asja: likviidsus ja eelarve tasakaal, mida selliselt vaadates võibki valesti mõista.

Väätsa kui väikese valla suuremad investeeringud on vajanud igal aastal arvelduskrediidi võtmist, et eelarvesse ei tekiks ajutist auku. Tihti tuleb ehitajale välja maksta suurem summa, mis valla eelarvesse laekub projektirahana kuid hiljem.

Näiteks 2016. aastal võeti ligi 500 000 eurot arvelduskrediiti, vastasel juhul poleks mitu kuud saanud palku maksta. Kõige selle juures on olnud Väätsa valla finantsvõimekus heas olukorras, sest näiteks Eesti ühe suurima, Tartu valla arvelduskontole jääb pärast palkade maksmist ainult 9000 eurot.

Samamoodi toimida oli Väätsal ette nähtud 2017. aastal, vastavalt volikogu otsusele võis arvelduskrediiti võtta kuni 100 000 eurot. Et toimus valdade ühinemine, siis Väätsa vallavalitsus jättis viisakana otsuse tegemise uuele Türi vallavalitsusele, sest juhtimissoovid võisid olla teised ja nagu näha, siis uus vallavalitsus pole mõistlikel põhjustel krediiti välja võtnud.

Ilma eelarves ette nähtud arvelduskrediidi võtmiseta pidigi juhtuma olukord, kus palkasid  ei saa maksta enne, kui projektiraha laekub. Täiesti normaalne eelarveprotsess.

Eelarvet mõjutab aga tõsiasi, et Väätsa rekreatsiooniala ehitus venis märgade sügisilmade tõttu. Nimelt vajus kaldale ehitatud tuletõrje veevõtu koha toru pidevalt paigast ära mudase pinnase liikumise tõttu.

Septembris teavitas Väätsa vallavalitsus Türi finantsjuhti, et plaanitud projektiraha tagasisaamisega 2018. aastal tuleb ilmselt raskusi, mida ikka juhtimise juures ette tuleb.

Küsimuse lahendamine on tõesti jäänud uue vallavalitsuse teha, sest valimiste ajal polnud enam  volikogul mõeldav  eelarvet muuta või teisi otsuseid teha. Lõppkokkuvõttes on Väätsa valla eelarvesse ajutist raha juurde vaja, sest plaanitud projektiraha laekub 2018. aasta alguses. Rõhutame, et raha laekub, kuid plaanitust hiljem!

Lahenduse leidmisega oleks pidanud tegelema ükskõik kelle moodustatud vallavalitsus ja praegu on sellega hästi hakkama saadud. Taaskord olukord, mis aeg-ajalt eelarve juhtimisel ette tuleb.

Mis puudutab eelarves tulude ja kulude plaaneerimist, siis ei ole plaanitud õhku, nagu kahtlustatakse. Lisaeelarvesse võeti heauskselt kõik need tulud, mida raamatupidamine Väätsale ette andis.

Küll tuleb eelarve juures alati ette olukordi, kus mingil põhjusel laekub raha rohkem või vähem või läheb mõni kulurida suuremaks. Selle tarvis on omad reeglid, näiteks kuluridade ümbertõstmiseks. Kui on näha, et valla tulude ja kulude tasakaal läheb mingil põhjusel paigast, siis peab vallavalitsus sekkuma.

Näiteks oli plaanitud Väätsa eelarvesse 10 000 euro suurune tulu laekumine vallale kuuluva korteri müügist. Et esimene pakkumine luhtus, tuleks korter uuesti enampakkumisele panna. Vahepeal on vajadused muutunud ja Türi vallavalitsus otsustas korterist sotsiaalkorteri teha. Täiesti mõistlik otsus. Eelarvele tähendab see aga omakorda puudujääki, mis varasemate otsustega kuidagi seotud pole.

Türi vallavolikogu viimasel istungil kõlas murenoot, kas endise Türi valla elanikud peavad Väätsa kulusid kinni maksma. Nagu eelnevalt kirjutatud on, siis ei pea. Küll võib ka nii ühinemisele vaadata. Sellisel juhul võiks hoopis arvestada, et Väätsa eakate kodu on ainuke Türi valla asutus, kes panustab eelarvesse puhaskasumiga 70 000 – 80 000 eurot aastas.

Tagasi üles